Elu pole ootamiseks ehk kas Saatan kannab Pradat?

Viimasel ajal olen tabanud end mitmeid kordi enda sõpradele ütlemas, et ELU POLE OOTAMISEKS, vaid elamiseks ja nautimiseks. Veelgi enam, tsiteerides klassikuid Pärnust, hr R., kes kunagi suvel ütles, et elu ei ole peaproov, ei saa lõputult harjutada, et tuleks ikka võimalikult perfecto välja, vaid tuleb kohe sekkuda, risk võtta ja elada, missiis kui vahel sitasti, saab ju uuesti.....

Neid peaproove tehes saabki elu otsa ja lõpus avastame, et oh kurat, oleks tahtnud seda teha ja seda proovida ja tegelikult oleks tahtnud hoopis nii otsustada.... Ja mis on üldse pistmist ootamisega? On nii palju, et tihtipeale oleme me nõus lükkama otsuste tegemise ikka HOMSELE, vaevumata enda sisse vaatamisest, iseendaga ausalt dialoogi pidamisest ja need vastused üles otsida.... Sest aega on ju nii palju, terve igavik....(Ehehehe, alles ma kirjutasin, et aega napib...Elu paradoks, kord on palju, kord vähe).

On jah terve igavik, kui vaadata sellest mättast, et sinu hing on läbi eksistentsi üks, aga siin nüüd ja praegu talletuvad just Sinu tegemised selle Elu jooksul ja Sa ei tea palju sul selleks aega on antud.... Life is too short, pigem.....ütlen ma ikka ja jälle endale, mis aga ei tähenda seda, et jooksen pea laiali otsas ringi ja olen aktivistist või maksimalistist või perfektsionistist kontrollifriik.... Ammugi mitte.... Pigem tean, et kui sisetunne ütleb, et enam põgeneda pole kuhugi, kõik excuse’id on otsa saanud (alguses püüame ikka neid ju otsida), siis tuleb otsus ära teha.... Ja isegi kui see on järgmisel hetkel Sinu jaoks vale, mis siis, sel hetkel, kui otsustasid, oli see sinu jaoks just see õige.... mõelda minuteid, tunde, päevi (äkki ka aastaid) probleemide üle enda sees ja mitte otsuseid teha.....see on ju kahe heinakuhja vahele kinni jäämine....Olemine ei Maal ega Taevas..... Ei teagi kus.... Kõige hullem kui keegi on võtnud nõuks kellegi järgi oodata, kuni see teine teeb mingid lubadused (mis ei pruugi üldse tõsiselt võetavad olla) teoks..... Lubadused ei maksa enne midagi, kui need sooritatud on. Õhulosse on tore ehitada, aga ...... kas see on see, mis on Eluks vaja? Unistustes, sõnades elamine – sellest jääb väheks. Think and act, but do not only Think!!!! Elu on kummaline, ja oleme ju nii lihast ja luust, ikka oma nõrkuste ja inimlike puudustega, aga sest pole midagi..... Tegelikult on lihtne tunnistada endale, aktsepteerida neid, veel parem kui suudad neid muuta, olenevalt loomusest.... Aga enda kogemustest ütlen, et ütlus KES KANNATAB, SEE KAUA ELAB... see ei kihti... Ei ole vaja kannatada.... on vaja tegutseda...Elu ei ole kannatuseks, vaid ikka nautimiseks....

Nagu igalpool nüüd kirjutatakse et Elu on Lill, mõned õied närbuvad, mõned tulevad juurde (nagu tõusud ja mõõnad), ning lille eest tuleb hellalt hoolt kanda: väetada, kasta, ümber istutada, kui vaja ja muidugi imetleda Lille ilu ja nautida seda ilu... Aga miks ometigi oma elud nii keeruliseks elame? Mina ka.... Aga usun, et ühe sammu olen edasi astunud, ses mõttes, et ma vähemalt mõtlen nende teemade peale, räägin sellest iseenda ja sõpradega, vahel ka lapsega.... Sest järelkasvul võiks olla pilt selgem, kui minul lapsepõlves.... Ahjaa, laps pani täna hea killu... niisama viskasin Lootuse kohta, et Lootus on lollide lohutus.. Ta vaatas otsa ja küsis, et kuule, kes seda on öelnud, et kas mõni loll vää..et see ei ole ju nii, et ikka kui loodad ja usud, siis nii lähebki.... Ehehehehhe, lapsed, suured täiskasvanud....

Aga selle pika lõigu moraal on lihtne... Ei ole mõtet oodata, ei enda ega teiste järgi, vaid tegutseda.....kuulata sisetunnet ja tegutseda, et süda oleks rahul..... Et tagasi vaadates ei jääks midagi kripeldama....

Ahjaa, eile käisin kinos esimest korda eellinastusel vaatamas Saatan kannab Pradat (the Devil wears Prada). Seltskond, kellega läksime, oli kah kirju ja lõbus, sekka ka üks meesterahvas....Ta muidugi ei teadnud, et tegu on väga väga naistekaga....
Aga head peategelased olid, Meryl Streep Miranda, ehk ühe väga trendika moeajakirja peatoimetaja ja Anne Hathaway, zhurnalistika edukalt lõpetanud tudeng Andrea, kes tahtis saada Miranda assistendiks. Kes kandideeris kohale, mille nimel miljonid tüdrukud teeksid mida iganes..... kasvõi tapma... Ja saigi ja just selle suhtumisega, et ta küll moest ei tea midagi, aga on võimeline õppima ja sealt töölt ehk avaneks nii mõnedki uksed edasi...sinna kuhu tegelik kutsumus viib. See lugu on muidugi naljakas, nagu üks komöödia ongi, aga ikka on selle sisse ka elutruu sõnum peidetud... aga selle sõnumi saab kindlasti iga vaataja täpselt endale ja oma kokku klposida....
Mulle meeldis see, et jällegi tüdruk tuli otseses mõttes „maalt ja hobusega” , maavillase kampsiku ja laia seelikuga....Tuli, nägi ja võitis, mitte küll kohe, ikka vaeva nähes ja ohvreidki tuues... Ja et selles mängus karmi Tädiga, keda Meryl mängis, pannes assistendi kannatuse igas mõttes proovile, Andrea kasvas, sai hea kogemuse, läbi äärmuse ja valu, üle piiri minemisega.... Tööst sai abielu ja suhe oma poisiga läks lörri, sest 7X24 oli vaja olla olemas Meryli jaoks... Aga karjäär oli ju tähtis, ja et üldse ellu jääda, selleks kasutas Andrea moetööstue enda relvi, kasutades Chaneli, Dolce&Gabbanat, Valentinot jne jne jne....et läbi mängida muutumismäng ja olla ise sama trendikas kui teised toimetuses, kes iga päev kontsi kandsid ja viimase hetke moeröögatusi... Trendikaid kaubamärke oli iga nurga peal... Aga leidis ta igale probleemile lahenduse...näituseks nõudis ühel päeval proua peatoimetaja Harry Potteri järgmist raamatut (käsikirjas) 4 tunni jooksul, lisaks oma tavapärast steiki lõunaks ja kuuma kohvi kell 3 selle 4 tunni sees. Aga Mission Impossible ei ole kunagi Impossible, sest Eveything is Possible.... Potteri ta sai, mitmes eksemplaris köidetuna, kuna need läksid toimetaja kaksikutele ja enne kui Meryl sai vinguda, et kus on teine koopia, siis Andrea möönas, et see on kolmas koopia ja tema tütred juba loevad seda teel maale rongis..... Aga rohkem sisust ei räägi....

Ja, kas Saatan kannab Pradat??? Intrigeeriv pealkiri.... Meryl Streep aka Saatan???? No way... inimhinged on palju huvitavamad ja keerulisemad kui kohe kedagi Saatanaks tembeldada... Tegelikult mulle ta meeldis ja lõpuks ka Anne'ile, assistendile, sest selline frukt on ju ainult jumala kingitus (kui suudad seda sellest nurgast vaadata) ehk kui sellise katsumuse üle elad, saad igal pool hakkama....
Ikkagi oli tal sees selline Naine, nagu mina või kõik teised naised meie ümber oma naiselike nõrkuste ja tugevustega.... Teda eristas vaid hea naiselik institutsioon ehk ärivaist, kuidas sellises maailmas läbi lüüa....ja ülihea moetunnetus....

Igatahes, kui tahate natuke moemaailma ilu, Meryl Streepi, Anna Hathaway’d, obsessioone, pühendumust, hakkamasaamist, valu, pettumust, kaasaminemist, usaldust, egoisimi, intriige, romantikat.... etc etc seda kõike saab...... Hea tuju peale kauba.....

Kui homme väga tormiks ei lähe, lähen oma uute kummikutega Viru raba matkale ja pärast Kolga mõisa seljankat ja põdralihaga pannkooke sööma....Ja kui ei lähe, saan uute kummikutega kunagi muru niita nii, et rohi lendab....