Neile, kes avastasid, et minu blogi on suletud....
Nagu pealkiri ütleb, siis TABULA RASA toimus ka selles suunas ja siia minu poolt sissekandeid ei tule. Vahel saab aeg otsa. Nii ka minu jaoks.... blogimise mõttes. Vahel lihtsalt tuleb lahti lasta vanal, et uus saaks tulla. Mis iganes see ka ei oleks. Kirjutan loomulikult edasi, aga eks aeg näitab kellele ja kuidas.....
Kokkuvõttes oli see hämmastavalt mõnus kogemus, et sai kenasti eestikeelseid sõnu ritta panna....sest eesti keel on imearmas keel.... Jah, mulle meeldib kirjutada.... eriti kui see tuleb kusagilt sügavalt sisimast. Loodan, et mõnele teist neist pisikestest killukestest midagi ka positiivset või vajalikku külge haakus... kasvõi mõnesse hetkesse.
Päikest põue,
igavesti SunnyBunny.....
Wednesday, May 16, 2007
Saturday, May 5, 2007
TABULA RASA
TABULA RASA..... puhas leht.... kummitamas mind juba tükk aega.... ja mis teha, kui täna keset kena laupäeva, tahab see jutt seest välja tulla, las siis tuleb... et uus saaks asemele tuua.....
Kevad... suurpuhastus kodus, endas ja mu ümber....TABULA RASA....
Tolm ja veelkord tolm.... ehitustolm..... peaaegu tühjus all ja üleval..... igalpool... koristan ja kolin ja sorteerin ja pesen ja tolmutan ja mõtlen.....
Täpselt nädal tagasi, oma järjekordsel aastaringi täitumisel, olin ma enamasti õhus.... lennukis, sest just seal tulevad nii neutraalsed, erapooletud ja huvitavad ideed....
Bisnez-tripp Kölnis oli vaimu pingutav ja raske (8 tundi päevas koosoleku ruumis, tagumiku kanguse ja ohtra söögi ja kohviga, õhtused dinnerid....pole just eriti tervislik...?).... Lennuk maabus täpselt südaööl, nii sai vastu võtta esimesi kallistusi ja õnnesoove... see oli päris naljakas....kiirelt koju, et kodus, (... mis nagu polnudki sel hetkel kodu, vaid ajutine asjade ümberpakkimise koht ümberehituse tõttu), visata kohvrist välja ofitsiaalsed riided ning asendada need väheke suvisematega.... ja aidaa jälle kodule ja kahele kassile, kes ümber maja luusisid ja sisse nõudsid... Paraku see aeg, et mõlemal kõutsil nautida perenaise seltsi ja toasoojust, jäi väheke napiks... Kurb oli küll neid jälle välja tõsta, aga mis teha.... Oli aeg minna jälle.... Sõbranna juures kell 3 öösel tähistasime siis minu pisikest juubelit.... seekord siis nii pidi, et koduta ja ilma suure ürituseta... Tegelikult meenus, et eelmine aasta sai see ju ette ära tehtud.... Hommikul jälle lennujaama ja aidaa Eestimaale....
Kuigi juba Kölnis mõtlesin, et naljakas see eluke, Eestist jalad tõstad, Eestis midagi juhtub... nn kodusõda pronksõduri ümber.... Täitsa uskumatu, mis lühikese aja jooksul saab muutuda.... Aga mina jälle ära, eemal sellest poliitilisest mürglist ja ei kahetse... soojuse ja päikese kätte, endale sünnipäeva kinki tegema... Seekord nii pidi.... Et siis seda puhku Itaaliasse... Läbi sai käidud Milano, Genova, kogu Itaalia Riviera rannik (Portofino itaalia cuisine’ga õhtusöök sadamas, polegi midagi paremat), siis Nizza, Monaco, kogu Cote d’Azur.... Super ilus ja energiaboosti andev..... Eriti värskendav oli Jardin Exotique Monte Carlo mäetipus, kus Prints Alberti residents ja hunnik muuseumid. Ehhh, ja 24 mai GP-ks oli juba linn valmis.... Hea oli olla ära, et seekord vaadata eemalt möödunud aastale, unistada järgmisest ja nautida olemasolevat hetke.
Volbriöö oma super suure täiskuuga jäi mind kummitama Milanos.... 1 mail jälle tagasi ja lennuki pealt tulles avastus, uuuhhh, mul pole ikka veel kodu.....
Teada värk.... ehitustööd kipuvad venima.... Trepiprojekt on minu elus üks põnevamaid.... Taga ajada tegijat nii mõttes, telefonis kui ka autoga... üle 2 kuu.... mnjaaa.. Ja siis teda kodus kollitamas käia, et tuleks ja teeks oma töö lõpule... see oli ja on siiani challening kogemus, kuidas käituda teatud tüüpi inimestega, nn süüdimatutega... kohati nagu Mehhko seriaal, vaid peategelased on peatöövõtja, tellija ja teostaja ja nii mitmetes variatsioonides..... Kindlasti karm reaalsus kõigile, kes maja ehitusega kokku puutunud....
Nädala üks parimaid uudiseid oli see, et laps sai sinna kooli sisse, mille jaoks me sügisest saadik ettevalmistusi tegime.... Tore, sest mõneti on see nagu minu lapsepõlve unistuse realiseerimine..... Mina tahtsin kolkakülast minna inglise keele erikooli, aga ei lastud linna ulapeale minna.... ja seetõttu pidin seda imeilusat keelt õppima inka fillina ülikoolis.... Mul on isegi hea meel, et mu poja kohe mõnda Tallinna eliitkooli ei läinud, vaid et sai täiesti tavalises koolis lapsepõlve nautida.... Aga pubeka eaks on juba suhteliselt selge, kuhu lapse huvid kalduvad.... Igatahes 21.kooli 7 klass sai juurde ühe toreda, hea lauluhääle, inglise keelt kaifiva, kena spordipoisi.... Ahjaa, tähistasime siis üks õhtu "meie praeguses kodus“ kooli sissesaamist kräsupea tordi ja friikartulitega, nagu laps soovis...
Eile tähistasime tööl siis aprillikuu laste sünnipäevi.... nii et tegelikult on olnud alates eelmisest laupäev üks suur pidu.. mitte ainult reaalselt, vaid ka hinges.... Sünnipäeva aegu on alati hea teha suurpuhastust hinges ja vaadata tagasi, mida kaasa võtta, mida maha jätta, kus olid õppimiskohad.... et UUS AASTA tuleks jälle samasugune edasiviiv, õpetlik, muudatusterohke, aga õnnelik, nagu mööduvgi... Jah, olen rahul oma eluga siin ja praegu.... Kõik valikud, mis mõnel hetkel, ei tundunudki nii õiged, on siiski ostunud pikemas perspektiivis vägagi õigeteks.... minu jaoks......Ja ikka ja jälle pean tõdema, et ainult positiivne mõtteviis aitab vastu võtta kõik väljakutsed.... Ja väljakutsed mulle meeldivad.... Lihtne on öelda, et mõtle positiivselt, samas tihti ei suuda me oma mõtteid jälgida,....seega järgmise aasta minu üks eesmärkidest on teadlikult monitoorida mõtteid, et visata välja negatiivsed mõttemallid, sest ainult head mõtted, ideed, tunded loovad eeldsed taskaalukaks ja õnnelikuks eluks....
Olen see nädal palju mõelnud ja analüüsinud ja korrektuure teinud... mnjah, täielik TABULA RASA... mida tuleb aeg-ajalt teha, sest edasiminekuks ja kevade ärkamiseks peavad olema kapid koristatud, vana koli välja visatud ja uued hingele omased asjad juurde soetatud.... See kehtib kõikidel tasanditel....
On olnud omamoodi tore sünnipäeva nädal ja tänud kõikidele sõpradele, kes mind sel päeval meeles pidasid...Ja kui mõni teist seda loeb, siis ärge arvake, et pidu ära jääb... nn taasuuendatud sweet home vajab sisse pühitsemist ning ehk päikegi paistab siis soojemalt, et õues ka väikest grilli teha....
Sukeldun jälle oma suurpuhastustoimingutesse pisikese tolmutondina, et siis õhtul minna maale oma sünnipäeva tähistama vanemate juurde ning tuua tagasi oma armas kallis kutsa, keda pärast asumisele saatmist, pole mitu nädalat näinud.....
Kevad... suurpuhastus kodus, endas ja mu ümber....TABULA RASA....
Tolm ja veelkord tolm.... ehitustolm..... peaaegu tühjus all ja üleval..... igalpool... koristan ja kolin ja sorteerin ja pesen ja tolmutan ja mõtlen.....
Täpselt nädal tagasi, oma järjekordsel aastaringi täitumisel, olin ma enamasti õhus.... lennukis, sest just seal tulevad nii neutraalsed, erapooletud ja huvitavad ideed....
Bisnez-tripp Kölnis oli vaimu pingutav ja raske (8 tundi päevas koosoleku ruumis, tagumiku kanguse ja ohtra söögi ja kohviga, õhtused dinnerid....pole just eriti tervislik...?).... Lennuk maabus täpselt südaööl, nii sai vastu võtta esimesi kallistusi ja õnnesoove... see oli päris naljakas....kiirelt koju, et kodus, (... mis nagu polnudki sel hetkel kodu, vaid ajutine asjade ümberpakkimise koht ümberehituse tõttu), visata kohvrist välja ofitsiaalsed riided ning asendada need väheke suvisematega.... ja aidaa jälle kodule ja kahele kassile, kes ümber maja luusisid ja sisse nõudsid... Paraku see aeg, et mõlemal kõutsil nautida perenaise seltsi ja toasoojust, jäi väheke napiks... Kurb oli küll neid jälle välja tõsta, aga mis teha.... Oli aeg minna jälle.... Sõbranna juures kell 3 öösel tähistasime siis minu pisikest juubelit.... seekord siis nii pidi, et koduta ja ilma suure ürituseta... Tegelikult meenus, et eelmine aasta sai see ju ette ära tehtud.... Hommikul jälle lennujaama ja aidaa Eestimaale....
Kuigi juba Kölnis mõtlesin, et naljakas see eluke, Eestist jalad tõstad, Eestis midagi juhtub... nn kodusõda pronksõduri ümber.... Täitsa uskumatu, mis lühikese aja jooksul saab muutuda.... Aga mina jälle ära, eemal sellest poliitilisest mürglist ja ei kahetse... soojuse ja päikese kätte, endale sünnipäeva kinki tegema... Seekord nii pidi.... Et siis seda puhku Itaaliasse... Läbi sai käidud Milano, Genova, kogu Itaalia Riviera rannik (Portofino itaalia cuisine’ga õhtusöök sadamas, polegi midagi paremat), siis Nizza, Monaco, kogu Cote d’Azur.... Super ilus ja energiaboosti andev..... Eriti värskendav oli Jardin Exotique Monte Carlo mäetipus, kus Prints Alberti residents ja hunnik muuseumid. Ehhh, ja 24 mai GP-ks oli juba linn valmis.... Hea oli olla ära, et seekord vaadata eemalt möödunud aastale, unistada järgmisest ja nautida olemasolevat hetke.
Volbriöö oma super suure täiskuuga jäi mind kummitama Milanos.... 1 mail jälle tagasi ja lennuki pealt tulles avastus, uuuhhh, mul pole ikka veel kodu.....
Teada värk.... ehitustööd kipuvad venima.... Trepiprojekt on minu elus üks põnevamaid.... Taga ajada tegijat nii mõttes, telefonis kui ka autoga... üle 2 kuu.... mnjaaa.. Ja siis teda kodus kollitamas käia, et tuleks ja teeks oma töö lõpule... see oli ja on siiani challening kogemus, kuidas käituda teatud tüüpi inimestega, nn süüdimatutega... kohati nagu Mehhko seriaal, vaid peategelased on peatöövõtja, tellija ja teostaja ja nii mitmetes variatsioonides..... Kindlasti karm reaalsus kõigile, kes maja ehitusega kokku puutunud....
Nädala üks parimaid uudiseid oli see, et laps sai sinna kooli sisse, mille jaoks me sügisest saadik ettevalmistusi tegime.... Tore, sest mõneti on see nagu minu lapsepõlve unistuse realiseerimine..... Mina tahtsin kolkakülast minna inglise keele erikooli, aga ei lastud linna ulapeale minna.... ja seetõttu pidin seda imeilusat keelt õppima inka fillina ülikoolis.... Mul on isegi hea meel, et mu poja kohe mõnda Tallinna eliitkooli ei läinud, vaid et sai täiesti tavalises koolis lapsepõlve nautida.... Aga pubeka eaks on juba suhteliselt selge, kuhu lapse huvid kalduvad.... Igatahes 21.kooli 7 klass sai juurde ühe toreda, hea lauluhääle, inglise keelt kaifiva, kena spordipoisi.... Ahjaa, tähistasime siis üks õhtu "meie praeguses kodus“ kooli sissesaamist kräsupea tordi ja friikartulitega, nagu laps soovis...
Eile tähistasime tööl siis aprillikuu laste sünnipäevi.... nii et tegelikult on olnud alates eelmisest laupäev üks suur pidu.. mitte ainult reaalselt, vaid ka hinges.... Sünnipäeva aegu on alati hea teha suurpuhastust hinges ja vaadata tagasi, mida kaasa võtta, mida maha jätta, kus olid õppimiskohad.... et UUS AASTA tuleks jälle samasugune edasiviiv, õpetlik, muudatusterohke, aga õnnelik, nagu mööduvgi... Jah, olen rahul oma eluga siin ja praegu.... Kõik valikud, mis mõnel hetkel, ei tundunudki nii õiged, on siiski ostunud pikemas perspektiivis vägagi õigeteks.... minu jaoks......Ja ikka ja jälle pean tõdema, et ainult positiivne mõtteviis aitab vastu võtta kõik väljakutsed.... Ja väljakutsed mulle meeldivad.... Lihtne on öelda, et mõtle positiivselt, samas tihti ei suuda me oma mõtteid jälgida,....seega järgmise aasta minu üks eesmärkidest on teadlikult monitoorida mõtteid, et visata välja negatiivsed mõttemallid, sest ainult head mõtted, ideed, tunded loovad eeldsed taskaalukaks ja õnnelikuks eluks....
Olen see nädal palju mõelnud ja analüüsinud ja korrektuure teinud... mnjah, täielik TABULA RASA... mida tuleb aeg-ajalt teha, sest edasiminekuks ja kevade ärkamiseks peavad olema kapid koristatud, vana koli välja visatud ja uued hingele omased asjad juurde soetatud.... See kehtib kõikidel tasanditel....
On olnud omamoodi tore sünnipäeva nädal ja tänud kõikidele sõpradele, kes mind sel päeval meeles pidasid...Ja kui mõni teist seda loeb, siis ärge arvake, et pidu ära jääb... nn taasuuendatud sweet home vajab sisse pühitsemist ning ehk päikegi paistab siis soojemalt, et õues ka väikest grilli teha....
Sukeldun jälle oma suurpuhastustoimingutesse pisikese tolmutondina, et siis õhtul minna maale oma sünnipäeva tähistama vanemate juurde ning tuua tagasi oma armas kallis kutsa, keda pärast asumisele saatmist, pole mitu nädalat näinud.....
Subscribe to:
Comments (Atom)
