SOOJUST, VÄRVE, RÕÕMU, VABADUST....

Täna oli plaanivaba (või rutiinivaba?) päev.....Tegin kõike täpselt nii nagu ei plaaninud....Hommikul tööle sõites, otsustasin mitte osaleda ühel suuremat ja tähtsamat sorti koosolekul, kuna tundus, et see ei ole prioriteet nr 1 hetkel..... Pärastlõunat oleks ju võinud ka koolitusel olla, kuid jällegi tundus, et täna pole see päev, kus nice-to-know infot saada... Lõunalt tagasi jalutades lubasin endale, et plaadipoest küll läbi ei astu....Eh, nõrgaks osutusin ja JÄLLEGI kaasas mitu head muusikaplaati ja filmi pimedateks õhtuteks..... Nii mul kummitabki kõrvus Röövlitütar Ronja etendusest Suvelaul ühe kindla fraasiga SOOJUST, VÄRVE, RÕÕMU, VABADUST Allan Vainola loomingust. Ja veel enne tööpäeva lõppu mõtlesin, et läheks ikka noortekoja üldkogule, et huvitav koht ja esineja.......aga siis tundus, et juhe on viimastest nädalatest nii koos ja lihtsalt vaim ei võta. Aga tegelikult igale väiksele langusele järgneb tõus, igale tõusule järgnemas veidi raskem periood, seda hinnatavam on jälle järgnev tõus. ....
Vist sombune, vihmane ja pime aeg viimsegi energiaraasu viinud. Tundsin, et vajan SOOJUST, VÄRVE, RÕÕMU, VABADUST....... Just seda, mida Röövlitütar Ronjagi oma laulus rõhutab.....SUVE.....kasvõi hinge kui õues seda pole.....soovida saab alati ja kõik on võimalik, kui vaid usud... Mina oma SUVE täna leidsin..... läbi selle SUVELAULU... oli hea tunne üles leida igapäeva plaanide ja kohustuste koorma alt see väike Röövlitüdruk, kes ikka julgeb teha nii nagu meeldib.

Lõpuks out-of-blue läksime lapsega hoopis kinno James Bondi ehk Casino Royale’t vaatama. Ja ei kahetse, valik oli hea, sest pärast Lost Continendis mõnusat hea ja parema nautimist, tundsin end nagu Duracelli Bunny jälle, silmad särasid ja kätega vehkides seletasin teistele kui hea boost’i kinost sain.... Nii hea, et tuli praegu isu kirjutada blogisse.....Olin jälle SOE, VÄRVILINE, RÕÕMUS ja VABA....

(Jah elada võiks nagu tahaks
ja muret ei peaks tundma millestki
ja sinu tegusid ei pandaks pahaks
ja sõltuma ei pea kellestki
vaba kui lind, kui metsik hobune
vaba kui lind, kui metsik hobune
ja vabalt võid joosta kui tahad
ja luba ei pea saama kelleltki
nii metsas ja mäel oled vaba
kui suvi käes, suland talve kilp
vaba kui lind, kui metsik hobune
vaba kui lind, kui metsik hobune
suvi, suvi ootasin sind kaua
päiksest, vihmast, vikerkaarest laulan
soojust, värve, rõõmu, vabadust
soojust, värve, rõõmu, vabadust

by Allan Vainola, Andres Dvinjaninov)

Aga uus James.... James Bond oli tõesti nii hea nagu räägiti....vist vaataks korra veel, sest sündmused jooksid nii kiiresti, et vahepeal tundus mõni küsimärk õhku jäävat, et kes ikka kelle jaoks sebib. Pole muidugi need vanadki Bondid meeles.... aga nurr.... see Bond oli nagu igavene komm.....nii nagu peabki, saja eluga ja mõnusa musklimänguga, siniste silmadega, lohukestega põskedes ja armidega, mis naispeategelase poolt just Tema, Jamesi, mehisemaks meheks maailmas tegi.... Vesper (naispeategelane, Bondi fake-sõbranna, nn RAHA ehk esindaja rahandusministeeriumist) oli see, kes ütles, et isegi kui ta Teda ei saa, siis jääb talle Tema väike sõrm ja naeratus. Tegelikult see Naine oli paras pähkel, nagu ta ise ütles enda kohta, complicated..... seda rohkem see Bondile pinget pakkus. Aga ometi suutis Temake Bondi karmi koore üles sulatada....ja Tema „ turvavöö” ära võtta ja üheks hetkes isegi läks erru selle Naise pärast, siis kui seilasid purjekaga mööda maailma. Tore oli näha tuttavaid sadamaid, nt Helsingi, Veneetsia....
No ega ükski Bondi film pole olnud ilma ARMASTUSETA või Bond pole kunagi jäänud ilma Paariliseta.... selles filmis muidugi ei olnud lõpupuänt nii läila kui vanades bondides. Puänt tundus kogu aeg käes olema, aga ei....
Aga see HÄÄL, mis Jamesil oli.... see oli ka nähtus omaette, minu arust parim Bond....palju armsam ja omam ja lähemal, kui eelmised.... Kahju, et pokkeris nii kehv asjatundja olen, igatahes mulle mõjus see, kuidas Bond tegelikult ei olnud niivõrd kaardiguru kuivõrd SUPER INIMESTELUGEJA ja selle baasil tunded väljalülitav-kui-vaja helikiirusel riskija ja tegutseja. Meelde jäi James’i ütlus, et KÕIK REEDAVAD KÕIKI, välja arvatud too Naine....Seoses sellega, Naine teadis väga hästi, kuidas story lõpeb. Kogu lõppu siia kirja ei pane, muidu poleks ju huvitav.

Kahju, et meelde ei jäänud superkokteili retsept, mida ta kaardilauas vastaste tundmaõppimiseks endale segada lasi. Ja mille peale, ka teised lauas seda tellisid, nii et põhiPAHA silmast "veripisarad" tulid.

Tegelikult on Bond nagu inime ikka: oskas küll tunded ja emotsioonid õigetel hetkedel välja lülitada, et tapamasinat mängida (ehk oma tööd teha), kuid ometi oli nii karmi koore all Mees mis Mees, mehiseim ja samas haavatuim Mees, seda vastassoo poolt.

Kokteilidega seoses meenub üks hiljutine sünnipäevapidu, mis sai alguse vanalinna kontoris ning mille aknast paistis Raekoja torn ja küünaldesäras kuusepuu..Nurr... väga armas hetkepildike mällu.. Laual hunnik kirjusid alkohole ja kokteiliraamat.... Ühe amatöör-kogenud kokteilisegaja saatel segasime endile sisse Blue Lagooni, Planter’s Punchi, Capirovkat, Sunrise...SOOJAD, VÄRVILISED, RÕÕMSAD ja VABAD..... :-) Ja mitte ühekordselt.. et siis lõbusalt "lamenti" lüüa Amigos Lamendi saatel.... B52-d Amigos olid muidugi toredad sissejuhatused, mis kokkuvõttes ruttu lõppvaatusesse ehk koju viisid.

Rääkimata vana-aasta ärasaatmisest Mad BOY (tegelikult Playboy) Music Awardil Pärnus Strandis.... ka sealsed ärasaatmisjoogid ei jäänud alla kokteilisünnale. Seda enam, et Playboy ajakirja kaante vahelt tulnud jänkukesed, elvised, boratid jms kirjud-säravad staarid elasid oma rolli momentaalselt sisse... Mulle on stiilikad alati istunud – hea võimalus raamist välja tulla ja end lõbusalt tunda.

Osad peolised mu lauas mainisid, et pole kunagi käinud sellistel pidudel ja et nii varajane peo käimaminek eestlastele teps mitte nii tavapärane pole. Aga eestlane on täitsa tavaline elukas nagu iga teinegi rahvus, vaid külmas kliimas võtab sulamine ja lõdvaks laskmine veidi rohkem aega. Igatahes oli SOE, RÕÕMUS, VÄRVILINE ja täis VABADUST vana ära saatmine ja uue vastu võtmine. Valisime parimaid muusikavideosid, mis peoliste poolt konkursile esitatud. Zhürii kommentaarid ajasid kohati silma märjaks, naerust muidugi. Rokkisime vale-ZZ-Topi ja Elvise järgi, nautisime sisest ilutulestikku.... Lubasime, et järgmine aasta ei tule muud ärasaatmise peod kõne allagi, kui vaid MADi oma....Sest aeg-ajalt väheke MAD olla pole paha....Ja lubadusi võib ju endale uue aasta algul ikka anda....eriti selliseid.... Kuuldavasti pidi varsti afterparty tulema.... Siis oleks päris tore näha, kes siis peol käisid, sest ega ka järgmine päev ei tundnud hommikusöögi lauas eelmise õhtu staare ära....

Aga homme on jälle brand new day ehk carpe diem! Ja uus blogi hiirte ja rottide ja sigade teemadel juba meeles mõlkumas....