Go to the Mattresses!!!!!

Just nii kõlas eileõhtuses filmis You've Got Mail Tom Hanksi, kui suure äriguru, õpetussõnad Meg Ryanile, kui viimane palus anonüümselt netisõbralt abi, et mida teha, kui äris läheb allamäge ja pood kinni tuleb panna konkurendi pärast. Ja ise Tom tsiteeris muidugi ka klassikuid ehk „Godfather” filmi.

Ehk mida see siis tähendab? Lihtne ju? Et ära anna alla kergelt ja võitle oma idee või projekti või hoopis elu pärast!!!! Igatahes see kena üleskutse jäi kõrvu kõlama ja ärgitas tänagi veel mõtteid keerutama selle ütluse üle.... Kui palju siis me viitsime oma aadete või eesmärkide nimel võidelda? Millal tajume ära piiri, kui enam ei jõua, ei saa, ei suuda ja tuleb alla anda....

Filmis Meg Ryan oli sunnitud vastu võtma otsuse, et ema poolt alustatud lasteraamatute poeke tuleb kinni panna, kuna Hanksi püsti pandud suur raamatumarket Ümber Nurga võttis kogu klientuuri oma odavate hindade tõttu. Aga tihtipeale me ei suuda ise ka tajuda, millal võitleme tuuleveskitega, millal mitte? Aga loomulikult, endast tuleb anda kõik, kuni lõpuni välja, et ei jääks kripeldama tulevikus, et kas ikka tegin endast kõik oleneva..... Minu enda moto on alati olnud, et ära kahetse tehtuid tegusid, vaid tegemata jätmisi.... Easy? Ja kui tagasi mõelda, kas kahetsen midagi, siis jah, ainult ühte asja, see on oma hea ja vana, 1980 a-l ostetud Riga, pianiino maha müümine, aastaid tagasi.... kuna elu alustamiseks oli raha vaja ja ettekäändena tõin siis selle, et vaat kui tore, muusikaakadeemia tudeng sai sellega sel hetkel rohkem õnnelikuks.... Aga tegelikult täidetakse ju kõik tellimused (loe Unistused) meie Eludes.... seega täna 10 a hiljem, usun, et seegi on vaid delo tehniki ja küllap ühel hetkel leian ikka sobiva klaveri oma kodusse meeldivaid emotsioone tekitama.,.,..

Mulle nii meeldib see slogan... damn how motivating..... olen tegelikult selle järgi vist kogu oma teadliku elu elanud ja jonnakas ja kangekaelne oma ettevõtmistes olnud.... aga ma poleks muidu täna see, kes ma olen..... Sõnn, 100%... kes visa sihikindlusega, mitte ainult atra ei sea, vaid ka künnab ja saaki lõikab... Seetõttu pean ikka oma tähemärki vägagi armsaks ja tunnen äratundmisrõõme ka teiste Sõnni preilide või härradega. Ja isegi kui punast rätti lehvitatakse, siis sellegipoolest emotsioonid lahtuvad kiiresti ja ega neid endast väljaminemisi väga palju ei juhtu... Aga kui viimane piisk karikas, siis muidugi korralik purskamine... aga vähemalt välja ja loodan, et kõik teised sellest aru saavad, et see kiirelt mööduv nähtus Sõnnide puhul....
Aga jah, kaotust tuleb vastu võtta väärilisena ja kindlasti leiab sealt üles plussi, sest ükski kaotus, olgu see äri sulgemine, või suhte äkk lõpp etc etc.... ei ole ainult halb. Esiteks ei juhtu sündmused meie elus niisama ja enamasti, näiteks mulle, sellised rasked „paugud” on pigem pikemas perspektiivis rohkem kasutoovamad kui plussid, mis lühiajalist rõõmu pakuvad. Jällegi meenub Elu paradoks, et loobud kõigest, saad kõik.... Raske järgida? Tean... Meg loobus oma poest rivaali kasuks teda vihates, samas teadmata, et see ongi ta Elu armastus, anonüümne netikallim.... ja loo alguses nad lausa jalutasid tänaval üksteisest mööda.... Seega, ei tea me keegi, kui palju kordi me jalutame või jalutasime oma just sellest Õigest mööda, aga üldjuhul....Elu või Saatus, kuidas keegi arvab, viib ühel või teisel juhul ikka kokku, kui on õige aeg ja õiged inimesed ja õiged tingimused selleks loodud, tuleb vaid uskuda ja mitte loobuda unistamast.
Filmist jäi meelde Megi vihjed Jane Austini Uhkusele ja Eelarvamusele.... Hea raamat, mida võiks uuesti kätte võtta ja meenutada...nagu Meg, et 200 korda lugeda ja isu täis ei saa... Eelmine aasta kinodeski jooksis, ja oli hea ..... Tahaks veel näha....

Tänasest päevast hea kild, et mina, kes ma ikka olen autot pidanud ajasäästvaks vahendiks, siis hommikul, üritades ummikuid vältida, sattusin veelgi suurematesse ummikutesse ja lapse kooli viimine läks kokku poolteist tundi.... Vahepeal hakkas küll kannatus katkema, aga siis mõtlesin, et ok, kasutagem seda siis lihtsalt positiivsete mõtete mõlgutamiseks... ja ses mõttes jällegi pean sellele ringtee jam’le ka aitäh ütlema, sest palju häid ideid ja mõtteid tuli kimades ümber Tallinna, et koju jõuda....sest tegin tööd kodust täna.... Ja veelgi enam, suutsin need ideed ka päeva jooksul ellu viia... Nii et otsin miinuses plussi edasi .... ja panen tänaseks vähemalt poe kinni :-) Et siis homme jälle Go to the Mattresses!!!