Ready for LOVE ;)

Olen oma hääle ära laulnud... ja rohkem ei jaksa.....mitu tundi karaoket...kusagil Pedasel..... ei uskunud ise ka, et suudan mitu tundi järjest, peaaegu iga kolmanda laulu ajal võtta mikri ja panna mida-iganes-laule..... Parimatest lauludest näituseks Huulevärv su krae peal või Suurlinna tuled või Suudlus läbi jäätunud klaasi või siis Termika JUULIKUU LUMI.... Sobis siia Pedasele ülihästi....
Aga parim oli muidugi Cyndi Lauper "Girls just Wanna have Fun", mu üks väga vana lemmik....oeh, neid laule oli mitmekümneid.....mitmekülgne nagu ma olen....

Pea on paks otsas ja vist valutab, seda muidugi ka parajast alko kogusest..... Päev otsa sai ka nn tööd tehtud...

Ready for LOVE!!!!! Hea slogan.....kuigi hea tõmmekas.... sest tegelikult on LOVE siinkohal lühend ühtedele Toodetele, millele kohe varsti Firmas Launch tuleb......... Kena lühend üle pika aja mu armsas kollektiivis.... Sellest sai inspiratsiooni kohe nii mitmedki firmasisesed üritused jõuluks....

Täna sai veel motorolleriga sõidetud, kajaki sõiduks paatkondi moodustatud, lateksist räägitud, päikeseloojangut mere ääres vaadatud, ohtralt tantsitud, nagu ikka kui Firma teeb oma usinatele töömesilastele nn Kick-Off päevi......

Ahjaa, ja ma ei saa aru, kuidas Mehed ei suuda ühte lihtsasse lausesse nii lihtsaid mõtteid sisse panna, et Naised saaks aru ja millele saaks lihtsalt vastata.. kas JAH või EI.
Aga vaja ju pabistada, et ei tea, mis siis saab, kui ära öeldakse....... Mis siis ikka saab.....kordamine on tarkuse ema.

Ah, lähen ära magama, maha jääb mega läbu.... rohkem ei jaksa, eelmise nädala õhtused üritused on alles kontides.... eheheheheheeee. Ja homme sõidame 3km kajakkidega Suur-Pakrile.... räägitakse, et on nähtud Vaalasid....Siniseid.....

Kaevul..."Naine nagu Naine"...

Käisin täna Kaevul.....just tulin ja pegasus tuli peale, et oma mõtteid antud etenduse üle heietada.....
Olin oodanud võimalust Kaevule minna juba ammu, iga kord olin jäänud rongist maha ja ometigi ühel päeval kolleeg kilkas, et lisaetendused augusti lõpul....ja ka piletid õnnestus seekord imelihtsalt läbi neti saada....Hea küll, reaktsioone siiski tekkis, nagu Tätte puhul ikka.... Olen kõik tema lavastused ära vaadanud ja nõus kordi mitmeid veel vaatama, sest ka ise ajas ju muutun ja igakord leiab mõne uue killu või elutarkuse.... Eks ootused olid seegi kord kõrged....sest Tätte on juba kaubamärk ja kõik tulevad otsima ridade vahelt.....

Usun, et see tund aega tagasi lõppenud etendus räägib mulle veel mõnda aega ja võib-olla vajab veel seedimist, nagu Tätte asjad ikka..... Aga Vesi ja Kaev......Inimene vajab vett ja ilma ei saa......Kust ja kuidas ta seda kätte saab, pole oluline. Siin oli selleks ühenduskohaks Kaev....sügavmõtteline kas pole....Kaevust saab ammutada nii mõndagi.... oleneb mis Kaev kellegi jaoks on.... Minu jaoks on Kaevus ka peale Vee veel midagi muud, midagi sellist, millele nime raske anda, kuid ilma milleta inimene ei saa... on see siis Hingetoit või Hingeline Tasakaal.... Need Kaks Seal Kaevu juures olid nälgas täiega ja vaidlesid oma vahel ja süüdistasid üksteist jne..... Esimene osa etendusest näitas täiega, kuidas Kaks Meesvaimu (Aksel ja Robi) ainult Veest rääkisid, unistasid.... aga Päike aurutas enamasti Vee ära....ja mega nõrkus tuli peale, isegi Surmahirm.

Ja siis tuli Naine....kes, oh üllatust, tuli ja ütles otse, et tahab paljuneda ja et Tema nüüd teeb valiku, kes saab viimase tilga vett, et nõrkusest üle saada ja Tema omaks saada. Naise arutelu oli just nii Naiselik ja samas nii karmilt otsekohene.... Mulle selline otsekohesus meeldib.... milleks keerutada ja tiirelda asja ümber nagu Kass ümber palava pudru.... Life is too short for that crap.....or Life is not a rehearsal, one cannot repeat and repeat endlessly....

Igatahes pärast Naisega kohtumist (mida meile ei näidatud), ei olnud need Kaks Meeshinge küll enam endised. Ka jutt, mida suust tuli, oli teine..... Kuid selle tulemuseni viis jällegi Naine, kelle kohta nad ütlesid "naine nagu naine".... Iseendid nad igatahes leidsid ja Maailma hakkasid ka nägema teisiti, ikka Naise pärast.....vaadates enda sisse, otsides vastuseid oma Eluloole, et edasi Hingata....
Naine ei jäänud nendega, läks ära, olles öelnud, et Kaevule saab jääda see, kel julgust..... Ehk siit bottomline kogu tükile: tänapäeva inimestel ei ole aega tegeleda Hinge toitmisega ja enda sisse vaatamisega, et saada aru, mida teha, et Hing oleks rahul ja Elu nauditav....või et "Elu ongi selline, vigadega" nagu Robi ütles....

Etendust tegid rõõmsaks väikesed sürrid introd, nagu pikajuukseline prillidega metal mees, kes kidraga ringi jalutas, õhupalli taevasse laskis, vett kaevust võttis ja siis selle endale ses karges õhtus kaela kallas, justnagu kaevust Viimase Vee ära võttes. Või siis hoopiski Läti turistid vanalinna vaatamas, justnagu kogemata meie etendusele sattudes ja ohtralt lätikeelset pläma ajasid ja pilte plõksutasid.....

Siinkohal Lavastaja Indrek Sammuli mõtteid:

"Üks tegelane ütleb, et peab olema julgust kaevust eemale minna ja teine, et peab olema julgust kaevu juurde jääda. Kumb on õige, kumb vale?
Päevast päeva tegeleme me teiste muutmisega ja leiame teistes neid põhjuseid, miks meil hästi ei lähe. Aga äkki on põhjused meis endis ja kui sinna juurde kuuluvad veel väikesed ebaõnnestumised töös, kibestumised eraelus, endale ja teistele andestamata jätmised...võivad usk ja armastus väga kergesti kaduma minna ja jääb ainult lootus - äkki läheb kunagi paremaks või tuleb parem töö või kohtud kellegagi.
Ühel hetkel aga seisad kuivanud suu ja hingega. Tätte on füüsiliselt võimendanud kuivanud hinge või vaimu seisundit. Laval on materiaalse kuju saanud hinged. "

Igatahes rohkem siia oma heietusi ei avalda, sest las Kaev nüüd laagerdub minu sees mõnda aega omasoodu...

Ahjaa, pidin jälle oma sõnu sööma, lubadus hommikut Eestimaa pinnalt vastu võtta, ei täitunud...sest enamuse ajast veetsin lennujaamades, kus sattusin olukorda, kus lennuk oli oversold ning tuli hommikuse lennuga tulla, samas Münchenist Frankfurti saime õhtul, Frankfurdist hommikul Amsterdami ja alles sealt Tallinna, seda ka peaaegu 2 tunnise hilinemisega....ometi miinus ei tule plussita.... kõik kompenseeriti ja anti valuraha ka peale... Lisaks selles olukorras saime tuttavaks jälle uute inimestega, sest probleemsetes olukordades ikka inimesed teevad koostööd ja hoiavad kokku....Igati korralik õppetund ka lennunduse alaselt.... Seega loen Müncheni reisi edukalt lõppenuks. Väsimust küll aga magan veel välja mõnda aega....aga see on kõige muu juures väike asi...ega siis Elu maha ei saa magada...

Väike Bailey's enne magamaminekut ja Bläcky Segased lood ja Ingel sobivad hästi seda blogi lõpetama...

Russ'n in Höfbrauhaus, tegelikult tahan Koju.....

Here I am.... kuidagi tihedalt olen see nädal kribanud.....aga see vist seepärast, et kaugel kodust....
See jääb viimaseks kandeks Münchenist.....sest homme hommikul olen juba kodus ja naudin loodetavasti kohvi oma terassil just enne ärasõitu uue aiamööbliga ja loodetavasti on hea ilm Eestis vastu võtmas....eile oli siin mega vihm ja nüüd on jälle Päike.....üks koolituse organiseerijatest ütles mulle täna, et ega ma väga pettunud ilma pärast pole, et ma ju lootsin siin ka Päikest, ma siis vastu, et olgu mureta, Päike ikka alati minu põues, kus iganes ma olen ja ikka seda teistele ise kiirgamas, siis ta ütles, et jah,seda on su riietes ka näha, nagu Summer Dream jalutab ringi ja särab muudkui... seda on hea kuulda....sulasin kui kompvek....nii nagu Kalevi kommid kolleegide suus.....

.....see mõte, et täna koju saab, on mega mõnus mõte.....kui ikka oled eemal, siis jälle koju jõuda, on nii hea.... Nädal ei ole pikk aeg, aga tundub kui igavik..... Ja ikka ja jälle pean tõdema, et eemalt asjadele mõeldes, tunduvad mõned asjad selgemad.......aeg-ajalt tasub ära minna, et aru saada, mis on sulle tähtis või kuidas mõnda probleemi lahedada..... ja hea on teada, kui keegi su eemaolekut ka kodus tajub ja sind tagasi ootab....

Eilne päev tundub ka kuidagi kaugel.... võib-olla sellepärast, et programm oli nii tihe ja muljeid nii palju ja lõpuks paar tundi und viis selle kuhugi eemale ja ise mõtetes kodule lähemale.... Mis seal salata, olen ikka eesti patrioot ja eks sai seda siin kenasti ka promotud.... kahju, et enamus sellest issanda loomaaiast siiski ei tea, et me ei ole Venemaalt ja ei räägigi kodus ainult vene keelt või et me asume seal kus asume, ja mitte kusagil mujal....Aga eesti on siiski popp, suudame ju matchida kõikide rahvustega.... küll idanaabrite, põhjanaabrite, brittide, prantslase, aafriklaste, hindude ja isegi latinokate ehk kõigiga.... see on vist meil geenides, et suudame end kohandada vastavalt vajadusele (lisaks meie mitmekesine keelteoskus) ja seda lihtsam mujal läbi lüüa mujal maailmas. Täna pakkusin veel hommikul meie nn Kalevi nänni neile, kes veel elusad....igatahes eestile jälle head promo juures.....

Igatahes meie eile-õhtune linnatuur, mis lõppes ühes kohalikus suurimas õllerestoranis, näitas selgelt, kui hea on meil, eestlastel, olla igal pool rahvuste virvarris.... Aga eile mekkisin siis oma elu teise õllesordi....see oli Russ'n, sarnane Radleriga, aga mitte päris, aga seda olik paraku terve liiter ja nägin kurjasti vaeva, et õhtu lõpuks seda ära lõpetada.... aga kuna õlu voolas ojadena vähemalt teiste kolleegide kurku, siis õhtut ei suudetud kuidagi lõpetada....igatahes töö läks edasi sektsioonides ja seekord jäid all-linna salsa baarid või hard rock cafe või muud biergardenid alla hotelli lobby baarile.... aga seal oli meid suurem enamus ja mega lõbus....oluline, et seltskond on hea.... Tegelikult oleks selline õhtu pidanud kohe esimesel õhutl olema, sest täna sõidavad kõik ära... aga just siis, kui saime alles kõigiga sõbraks....
Paraku pidin tunnistama oma nõrkust Bailey'sele, sest õlu enam kuidagi ei mahtunud.... mõtlesin et enne magamaminekut hea nightcup... aga siis kallid idanaabrid olid nii lahked ja kostitasid igatsugu lahedate Singapuride ja Margaritadega ja jne.....kuni mu jõud rauges ja ma põgenesin oma tuppa....kaugele idanaabritest, kelle jõud kustus vast alles hommikul, nagu ikka.....Hommikusöögi lauas sadas sisse meie lätlasest sõber, kes polnd kopkatki maganud ja...... tunnen talle praegu kaasa siin loenguklassis, aga sellegipoolest usun, et praegu tuntakse meile kaasa, sest meie peame kohe siit lennujaama kihutama... Aga meil juba plaan olemas lennujaamas lounge leida ja seal oma aega parajaks teha.... Muidugi lubasin kellegile hommikut Pooli's alustada, aga seekord panin kella kinni ja võtsin unest viimast nagu jaksasin.....

Meie sõidame siit nüüd ära, aga kohalikud alustavad kohe Oktoberfesti'ga, mis jätkub 3 nädalat....paraku ma tulen siia tagasi 19 oktoober, aga selleks ajaks juba Pidu läbi.....Igatahes München on väärt tagasi tulemist ja nii palju oleks siin avastamisrõõmu...eriti kunsti ja arhitektuuri vallas....

Lõpetan oma haige peaga kirja pandud uitmõtted ja sukeldun jälle Tähtist Onu kuulama ja seekord saan selgeks LCA looma.

Radler.....

Imestada või mitte, aga istun ikka veel Münchenis, juba suht armsaks saanud klassis.....
Kuulan ikka veel Tähtsaid Onusid või Tädisid....ja neid jagub..... kuni homse õhtuni.....lisaks olen juba nii Tubli ja Asjalik olnud, et iga esitluse lõppedes täidan nn Action Plani....eh-eh-eh.....Ehk annan jälle lubadusi endale ja teistele.....

Aga veel endale antud lubadustest....,kui ma õieti mäletan, olin mina see, kes üleeile linna peal lubas mitte õlut kunagi jooma hakata ja tol õhtul see õnnestuski.... kuid eile... olingi mestis Moskva teamiga...,.ja nii sattusin suht meie hotelli lähedale teise suure hotelli all asuvasse BierGardenisse...ja mis teha, temperamentsed vene kutid....said mu nii kaugele (oma gentleman'liku käitumisega pigem) et mina sõin jälle oma sõnu ja mekkisin suure kannu kohalikku õlut, Radlerit.... oli väga hea......Sellest jäid maha ka fotosüüdistused...Ahjaa, selle hotelli all oli mega lahe BMW uunikute näitus....ja arvata võis, kes iga bemmi peale end laotas ja pildistada lasi.......aga need armsad autod olid seda väärt... Ka see Biergarden oli mega saksalik ja põhiline et, selles keelte virvarris oli lõbus....jälle sai kõik maailmaasjad läbi arutatud....nagu ikka.....

Aga nende endale antud lubadustega kipub tihti nii olema, et kehtib vaid üks reegel: Anna lubadusi endale selleks, et neid hiljem murda...... Aga see kehtib strictly endale antud lubaduste puhul.....Teiste puhul see ei kehti.... Kõik me ajas muutume ja parim lahendus tuleb ikka seest ja sügavalt sisetunde järgi.... iseendale valetamine on ju kõige valusam,,,,,eriti selle tulemused.....

Maabusime oma hotelli, aga ikka oli vaja sealgi väike nightcap teha ja seal oli meie grupist juba hulgi inimesi.....keelte paabel suurenes....siiski domineerisid vene mehed ja skandinaavlasest naised (kui end ja soomlast sellest aspektist vaadata)..... jookidest enam õlu polnd peamine...tundus , et õhtu lemmik siiski Mojito või Long Island Ice Tea.... Ja õhtul muidugi lubasin suure suuga, et k 6 hommikul olen mina Poolis ujumas....Eheee...ise küll kindel ei olnd...

Aga ometi k 6.30 olin mina ujumas, et alustada rõõmsalt ja päikseliselt uut päeva siin soojas ja õnneks ka päikselises Münchenis.... Täna tõotab tulla päris huvitav pärastlõuna ja veel huvitavam õhtu, kuna meile lõpuks kõigile linnatuur tehakse ja dinnerit pakutakse....ja mis arvatavasti lõpeb suurema peoga kuskil all-linnas.....

Olen täna kidakeelsem ja teen panuse homsele päevale.......seni sukeldun jälle Uute Loomade nagu PTU, STU, MSSP ja RTB maaima......

R.O.B. or M.I.R. - fancy? isnt it?

Istun jätkuvalt Müncheni äärelinnas......kusjuures, mida rohkem ringi sõidan, seda rohkem Saksamaa meeldib...eriti need armsa arhitektuuriga madalad majad, palju rohelust ja muidugi hulult head maanteed... üks pisike seik tuli veel meelde: kui taksoga lennujaamast tulime hotelli, siis taksol oli täiesti sujuvalt 180 sees ja ei saanud arugi.....

Kuulan jälle ühte Tähtist Tädi.....õnneks on esitlused läinud veidi huvitavamaks, võib-olla sellepärast, et need rohkem seotud minu valdkonnaga ka ja mingid arusaamad on tekkinud..... Aga nagu pealkirjas näha olen jälle paari akronüümi võrra targemaks saanud..... ROB ehk Rhythm Of Business, MIR ehk Make It Right. Tegelikult olen neid hulgaliselt rohkem meelde jätnud, aga need on eredamad ja teevad olemise lõbusaks....

Nojah, ilmaga läks nagu läks....eile õhtul linnatuuri tehes ei olnud üldse nii soe....otsustasime siiski U-Bahni kasuks, lisaks meile, eestlastest kolleegidele, võtsime kampa veel lätaka... et oleks lõbusam.... tundus küll veidi tagasihoidlik, aga uskusin kohe, et Vaga Vesi -Sügav Põhi.
Saksa keelega oli meil kõigil nagu oli....purssisime kõik, mida rohkem õhtu poole, seda rohkem välja tuli...sõltuvalt joodud alko kogusest....aga U-Bahniga sai ka nalja, üritasime piletit kätte saada vastavast masinast enne metroosse minemist....suu peas, pidime ikka ühelt koogimüüjalt küsima, mida osta.... 3 peale saime masinaga hakkama....aga alles U-bahni peal imestasime, et huvitav, polegi kuhugi komposteerida.... ehk sõitsime ikkagi Jänest.... tagasi tulles märkasime tõesti, et kuskil olid Entrance masinad, kuhu pilet lüüa....

Esimene eesmärk oli meeskolleegil endale jakk osta, sest ta oli ainult suvesärgiga tulnud....igatahes tema sai selle, mis vaja.... ja mina olin ainult valgetes riietes tulnud ja tahtsin sobivaid pükse saada, aga.... nina ees ehk k 8 sharp topiti kõik kaubamajad kinni.... lisaks suutsin oma valgetele pükstele ka kebabi kastet peale tilgutada, see oli muidugi küll keskkööl ja pärast dringitamist.... Seega olen sunnitud kandma täna ja homme nagu Pariisi suvitaja valgeid riideid oranzhide aksessuaaridega .....ja tunne pole sugugi halvem selles hallis massis, parem olla kui Summer Dream (just nii tervitati mind hotellis hommikusöögil) või Apelsinikarva Lumivalgeke.....kleidis ja valges jakis....endal energilisem tunne....

Ahjaa, I made my day veel ühes suhtes...., olin nii nõrk, et ei suutnud keelduda dringist nimega Long Island Ice Tea, olen ju uudishimulik ja kui ei proovi, siis ei tea.... ma parem ei nimeta, millest see jook koosneb.....kes on proovinud, teavad.... aga siiski lõpuni ma seda ei suutnud juua, ning kolleegist abikäsi oli kohe olemas..... siiski õhtu lõpetasin Bailey´sega, mis oli palju parem.....

Hea nali oli see, et sama kursuse läbinud kolleegid soovitasid kaasa võtta eestit tutvustavat söödavat nänni, meil siis kaasas pudel Vana Tallinnat, must leib ja 3 karpi Kalevi assortiid...eheeeee. Arva ära, kes siis veel lahkelt lätakale Vanakat jootma hakkasid.....Tänane plaan Moskva teamiga kampa hakata ja neile ülejääk sõbralikult ette anda.....enne muidugi väike tiir jälle Müncheni parimates õllekates... Huvitav, kas ma kunagi suudan kahetseda, et pole suutnud õlu armastama hakata, vaid ikka punast veini vaid eelistanud. Aga eile mingi Müncheni õlu oli isegi mulle väga meeldiva maitsega....

Täna pärast lõunat õnneks ei lasta istuma ja loengut kuulama, vaid läheme kõik koos, oma 50 New Hire´t 25 riigist tutvuma Mingite Vingete Tehnoloogiakeskustega.....(EBC ja MTC, mis loomad need on, sellest järgmine kord).....

Üks üllatus ootas veel hommikul kõiki osalejaid......meie nimesildid olid kõik ära vahetatud... ja eile istus mul kõrval egiptlasest nägu, täna seevastu olen tagareas ja slaide siit ei näe ja kõrval on rumeenlane.....
Sõna võtab ehk mölapidamatus kummitab ühte türgi-egiptuse-hindu verd tibi....ei teagi.....

Hea küll, rohkem kaootilisi uitmõtteid siia enam ei tulista. Hakkan jälle Asjalikuks. Ja näis, mis täna õhtu Apelsinid näitavad.....

Listen to the Rain........

Olengi Münchenis, vihma kallab...kuigi lootsin, et vihm jäi Eestimaale koos Äikesega maha ja siin on vaid Päike.....Istun kusagil Müncheni äärelinnas konverentsikeskuses ja kuulan tähtsa näoga üht tähtist Onu, kes räägib pühalikult Firma väärtushinnangutest...Ahjaa, just õppisin ka uue sõna, see on TENET.....ehk dogmaatiline tõekspidamine......Nojah, tulin ju siia tarkust taga nõudma.....

Ahjaa, eile sai Tallinna lennujaamas nalja ka....Lufthansa lend oli kapitaalselt üle müüdud ja meile pakuti varianti kasutada teist teekonda....ja ajaliselt isegi varasemat... meile muidugi sobis see ülihästi, sest valurahaks pakuti 200 euri näkku....jäime siis ootama, et viimasel hetkel peale saada.... juba unistasime, kuidas 200 euri Münchenis ära kulutada.....eheee....paraku seekord pidime ikka lufti peale minema, aga valurahaks ootamise eest saime sellegipoolest äriklassi ja lasime end siis teenindada nagu kuninga kassid. Väike nali oli veel pagasi kontrollis, kus väidetavalt oli minu käsipagasis terariist, algul nagu ei meenunud küll miskit....nojah aga edasi ka ei saand, tuhlasin siis oma kotti ja leidsin metallotsaga kammi...läks siis prügikasti...... mis seal ikka....

Frankfurdi lennujaam on ikka ka masendavalt suur......ja mitmeid kontrolle ja sabasid, sealne passionu ei tahtnud mind sellepärast läbi lasta, et pilt passis ja elusuuruse Minuga sugugi kokku ei läind... 10 a vanuses passis on jah üks lühikeste tumepunaste juustega tõsine kontorirott, aga see, kes leti ees kekutas, oli kõike muud kui tõsine business lady....pigem ikka SunnyBunny, sest just Päike minu sees ikka paistab ja on minuga igal pool kaasas, seetõttu on mu selle suve lemmikvärv Oranz....mul on seda igal pool, nii riietes kui ka kehal teatud kohtades....Ok, lubasin endale et, tagasi tulles, asun kohe passi vahetama.....

Eheee, Very Important Onu räägib ikka very important asjadest...... olen kõigega nõus.... eriti sloganiga OUR PASSION. YOUR POTENTIAL. ....kuigi mulle meeldis ka mu eelmise töökoha slogan: SINUGA KOOS. SINU LÄHEDAL kui mälu ei peta........Vaatan slaidipresekat, kus igal slaidil akronüüme, nii et kubiseb......Aga ma ei kurda, päev by päev saan sofistikeeritumaks..... ja varsti loen seda nn Hiina keelt nagu ludiseb....

Ümisen mõttes Enya "Listen to the Rain" edasi ja näis, mis Õunad (või Apelsinid) õhtuks näitavad.....

Olla Kiisu....

Pilk jäi pidama mu ühele Kiisule, siiami sugemetega kiisule, sugu pole oluline, aga oli ta poiss....vaatan seda kiisut ja mõtlen, et tahaks ka kiisu olla...just siin ja praegu.....praegu rullib ta end edasi-tagasi vaibal, ajab taga maha kukkunud pastakat, siis jälle peseb end ja siis vahelduseks teritab küüni, õnneks oma teritamispuusse, mitte diivanisse ja siis maandub lõpuks minu sülle ja vaatab mulle otsa oma siniste silmadega ja tööle hakkab nurrumootor....otseküi küsides, et "Kas sa siis ei arvagi, et elada on nii mõnus?". siis maandub tema juurde Koer, kordi suurem ja lahti läheb sõbralik kätsh, milles alati Koer alla jääb... elu paradoks, et suurus ei loe????? ometigi suudavad nad ka kõrvuti ühel vaibal magada ja ka üksteisega ninasid vastakuti hõõruda.....Elavad koos nagu Kass ja Koer....eheee.....ometigi on kõik võimalik....käib mäng ja tagaajamine ikka koos, vahel näidatakse üksteisele hambaid ja küünistatakse nina, kuid Lõpp on ikka üks: mõnus koosolemine....vaatamata erinevustele.....Erinev olla ongi huvitav.....pole olemas õiget ja valet....on lihtsalt erinevused, mis elu rikastavad...

Vaadates Kiisut, valdab mind täielik relax tunne.....stress, mured, kõik mis vähegi negatiivse alatooniga kaob....tundub küll, et loomadel on võime sind laadida ja sulle jõudu anda....ikka omal moel ja kui suudad ja tahad seda vastu võtta....

Tahaks ka olla Kiisu....kuigi tuleb tunnistada, mingil moel seda olengi, just nii nagu see Kiisu...mõtlemata kellale, kiirusele, ajale..... vahel nurrun samamoodi, kui on nii hea olla, vahel küünistan kui vaja...Kiisudega veel paralleele tõmmates.... enamasti kukun (3 sülitust üle õla) käppadele ehk igal probleemil on alati lahendus, ja ikka teen seda mis meeldib.... Kiisu, kes kõnnib omapäi...

Aga ometi olen end pidanud Koer-inimeseks. Jumaldanud hunte ja kollisid alates lapsepõlvest peale....aga koeraomanikuks sain alles paar aastat tagasi, kui üks leitud paarikuune kutsa uut kodu otsis...ja ometigi sellel kutsal on nii hundi kui ka kolli omadused.... saad kõik, millest unistad.....nagu ikka....kõik "tellimused" täidetakse, julge ainult soovida....nii ta mul nüüd on, koos punase kassi ja siiamiga....

Olles Koerinimene ning armastades Kiisusid....mnjah.... Armastades koeri, olles ise Kiisu.... võta või jäta... kõik on õige..... Elu ongi selline värviline ja mitmetahuline......ehk nautigem siis seda mitmekülgsust, mida meile pakutakse......

Voolaku.....

Kõik meie ümber voolab..... Aeg voolab kuidagi eriti kiiresti....viimasel ajal.... ei saa arugi kui päevast öö ja nädalast kuu ja lõpuks aasta....ikka lähemale sinna Ookeanile....

Aeg on müstiline kriteerium....kunagi ei ole teda palju ja ikka jääb puudu, et teha kõike seda, mida tahaks, samas nagu mõnikord voolab liiga aeglaselt....Eriti kui vaja unustada või millestki terveks saada....

Aga ainult Aeg ei voola....Elu voolab ka ikka omasoodu....kuigi ikka mina ise panen ta voolama, ja just nii nagu vaja...ja missiis et vahel on kärestik ja kivid ees, aga pole hullu....Elujõgi voolab ikka edasi....on ka sinisiniseid ja vaikseid aegu, kui ei pea eriti ise midagi tegema, sest kõik loksub iseenesest paika.... siis on nii hea lainetes loksuda.....nimetagem seda Õnnetundeks või Tasakaaluks või Rahuloluks.....Aga teadupärast areng toimub ikka nii, et kaua Sulle rahu ei anta....ja tuleb jälle edasi sõuda.....üle kivide ja kändude...

Eile voolas punane vein koos toredate inimestega ja muidugi koos laheda keskusteluga....

DejaVu? Just.....Eile voolas sealgi minu kurku Illusion ja Dirty Banana....Sealne kokteili ja tee valik on super....soe soovitus lounge`ide armastajatele. Dejavu`d millegi suhtes küll ei tekkinud, aga koht iseenesest mõnusa äraolemise jaoks igati mõnsa ja eriti siis kui veel tore kaaslane ka, kellega maast ja ilmast rääkida saab...

Täna kohe nüüd ja praegu voolab klaasidesse Shampus, sest ühel Rookie`l on 4 kuud uuel töökohal täis saanud. Ning millal siis veel kui mitte nüüd, siin ja praegu veidi turgutust kõhtu ja keelele libistada....Kalleid kolleege ei unustata ju kunagi...

Ja ainult Jumal teab, mis veel õhtul voolama hakkab??? Kõik on võimalik, sest mitte midagit pole võimatut. Sky is the only limit.....las fantaasia voolab..... ja vaadakem alati seda, mida õunad ütlevad.....siin ja praegu....

Vikerkaare kuninganna....

Siin ja praegu Osho soovitus mulle, kui Vikerkaare Kuningannale, algavaks nädalaks:
"Ma tahan, et Sa elaksid külluses, totaalselt, intensiivselt - mitte murelikult, nagu kristlus on teile õpetanud, vaid maksimaalselt, ülevoolavalt. Sinu elu peab ka teisi haarama. Sinu õnn, õnnistus, sinu ekstaas ei pea olema sinu sisse peidetud nagu seeme. See peab avanema nagu õis ja oma lõhna kõikidele jagama - mitte ainult sõpradele vaid ka võõrastele.
See on õige kaastunne, õige armastus: jagada oma valgustust ja vaimset tantsu teistega."

Selle soovituse selgitus on autori arvates järgmine:
Vikerkaare Kuninganna on väga sensuaalne, meeleline, elav ja täis võimalusi. Ta nipsutab sõrmi armastuse muusika taktis ja tema planeedimärkidest kaelakee Veenus ripub just ta südame kohal. Temast langeb lilli harmoonias tema enda õitsemisega ja emotsioonide vesi mängleb õite all, millel ta istub. Võib-olla tunned ka sina ennast praegu justkui lilleaed ja õnnistus langeb su peale. Ütle mesilastele "Tere tulemast!", lase lindudel oma nektarit juua. Jaga oma rõõmu teistega.

Kui aus olla, siis kaardid ei valeta kunagi, sõltub muidugi panijast....aga minu käes nad räägivad alati...nad on nõuandjad....nii heas kui halvas....ja ütlevad seda, mida oled valmis vastu võtma. Ei grammigi rohkem ega vähem.

Täna siin ja praegu tunnen küll, et elan külluses ja maksimaalselt. Minu õnn ja ekstaas ja sära ei jää kunagi vaid minu sisse, see areneb, kasvab, küpseb koos minuga, kogu aeg ja ikka ja jälle, puistan sealt õie(õnne)tolmu ja lillearoomi ka teistele, kõigile, kes lähedal, ja osa saavad sellest need, kes seda ise soovivad. Olen alati olnud Veenuse mõju all, nagu kõik Sõnnid vist.... Ja mulle meeldib see, sest Elu tundub siis nii harmooniline, õnnelik ja nauditav. Mnjaaa... kõlab pateetiliselt.... Elu nagu värviline Vikerkaar??? Võib-olla seepärast armastan oma garderoobis ka vikerkaare erksaid värve....ja kõiki neid, mitte eelistades ühte teisele... Ahjaa, ka möödunud nädalavahetus oli kui Vikerkaar....oli kõike.... värvilisemast on raske unistada...

Jagan oma rõõmu kõigi teiega ja ütlen TERE TULEMAST uuele nädalale, mis kindlasti toob uusi põnevaid väljakutseid ja üllatusi...nagu Elu ikka.

Ja järgmine täiskuu on alles kaugel.....

Teadlikkus.....

Tänase päeva mõttetera just mulle Osholt:

"Intellekt pole kunagi intelligentne. Ainult mitte-intellekt on originaalne ja radikaalne. Ainult mitte-intellekt on revolutsiooniline - ta on aktiivne.
Intellekt ajab pea uimaseks. Koormaks mineviku mälestused ja tulevikuootused, elad sa selles. Sa ei too oma potentsiaali välja. Sinu leek jääb nõrgaks. Niipea, kui sa hakkad mõtteid lahti laskma, pühkima seda tolmu, mida sa minevikus oled kogunud, hakkab leek kasvama ja muutub puhtaks, selgeks, elavaks ja nooreks. Sinu kogu elust saab leek ja nimelt LEEK, mis ei suitse. See on TEADLIKKUS."

Selle peale kuulan Laura Pausini't ja mõtlen veidi.....

Täiskuufetish.....

Istun diivanil ja pilk läheb ikka välja, sest sealt vaatab ikka ja jälle Täiskuu.... ok, seekord ei sõida ma koju ja ei jälgi Teda autoaknast, vaid siit oma toast, käes klaas veini, kõrval lebamas magavad loomikud: siiam, punane kasssõber ja koersõbranna. Nemad magavad nii mõnusasti ja mina jälle mitte....Täiskuufetish???? Seda see on.,.... Ise olen täiesti väsinud nagu uduheeringas.....aga joon punast veini ja kuulan Hispaania rokibändi (lolli peaga keelest aru saamata läksin kena plaadiümbrise õnge ja arvasin, et saan ehedaid latiinorütme, aga läks väheke viltu), mis iseenesest on jällegi päris huvitav elamus-------hispaania keelne rokkimine, not bad at all!!!!!!

Kuu on veel kõrgemal kui eile, ja täna varjutavad seda ka aeg-ajalt pilved, jooksevad nagu hobused, ruttu ruttu, Kuu eest mööda....

Öösel Kuud vaadates tekib hinge melanhoolia, tuleb isu tagasi vaadata ja ikka meenuvad just need hetked, mis liiga kurvad või valusad.. veel hullem, lugesin vanu e-kirju, saadud mõnda aega tagasi yhelt kallilt inimeselt. See oli viga.....veel kurvem hakkas.

Kuu=Pimedus=Kurbus=Hingevalu=Elu varjuküljed?????? Avasin lambist yhe symbolite raamatu, seal on kirjas, et Kuu=naiselik sümbol, mis esindab jumalaema; = vaist, tunded, selgeltnägemine, maagilised võimed, viljakus.......Tuleb tunnistada, et elan küll pigem oma vaistu või kuuenda meele kaudu, ratsionalismi ja mõistuse olulistes punktides taharitta lükates....ja nii on palju kergem.....Ja Täiskuu kohta ytleb raamat, et see symboliseerib viljakandvust, täitumist, õnnistust, maksimaalset potentsiaali..... Huvitav versioon....

Kell on vist palju ja jutt on suht segane ja kaootiline....aga homme on jälle BRAND NEW DAY to enjoy ehk juba hommikul vaatan jälle siniste säravate silmadega hommiku päikesesse, võtan oma tassi kohvi ja mõtlen, et ELU ON NIII NII ILUS.....koos kõige selle valu ja rõõmuga, soola ja suhkruga, sest muidu ju ei oleks ju Elu elamist väärt......

Harjutused sabale......või?

Eile, jällegi, sõitsin koju kesköösel ja mu lemmik päike öösel ehk Täiskuu, jällegi, säras pilvitus öötaevas ja seekord kõrgemal kui eelmine öö. Hea on koju sõita neil öödel, sest isegi Täiskuu annab nii palju valgust ja metsade ja puude vahelt ikka välja piilub. Mõnikord mulle tundub, et Ta teeb ka nägusid, igal öösel erinevaid, muidugi.... kas peegeldab minu tundeid-mõtteid-tujusid???? Võib-olla, sest ka inimeste puhul on ju nii, et see mida Sa teises inimeses näed, nii halb kui hea, on Sinu enda peegeldus. Eriti selge on see siis, kui Sind süüdistatakse seitsmes surmapatus, ja alati on tunne, et sel süüdistajal on just endal need probleemid, mida teisele ette heidetakse.... Kui Ta sellest aru saaks ja tunnistaks ja need lahti laseks, saaks Maailm jälle natuke positiivsemat energiat juurde, eriti kui Inimene viitsib veel endaga veidi TÖÖD teha ehk enda sisse vaadata...

Nojah, natuke karm teema ilusa neljapäeva hommikuks, kui suvi ikka veel ilus ja täies hoos ja Päike mõnusalt soojendab...täpselt nii parajalt, nagu Eestlasele peaks meeldima....

Aga mida ma tegelikult öelda tahtsin, olid ju head vihjed kallimatele.... et kui tahate koos olla ja parasjagu ühtegi eriti orginaalset mõtet pähe ei tule, et mida teha või kuhu minna ja üksteise külla ka nagu ei sobi minna või ei taha, mis iganes....siis minge kindlasti kinno, kõige parem valik kesknädalal, sest siis inimesi on ju vähe.... valige ikka viimane seanss, siis kindlasti viimane rida.....ja film valige ka selline lärmakas ja suhteliselt mittemidagi ütleva sisuga ja totakalt mõtetu, et hiljem kahju poleks, kui ei jõua süveneda....näituseks Kariibi mere piraadid.... ja Teil on 3 tundi garanteeritud koosolemiseks.... ja oma fantaasiate ja loovuse valla päästmiseks.... Seega ka igavatest või kulunutest traditsioonilistest kohtingutest võib välja kukkuda midagi meeldejäävat, teistmoodi ehk RAAMIST VÄLJAS.....Siit moraal, proovige alati läheneda asjadele vähekese teise nurga alt... omamoodi.....julgelt..... vabalt.... hoolimata igatsugu tobedatest stampidest ja normidest....

Tänane päev tõotab ka tulla huvitav, juba hommikune sisetunne ütles, et HEAD VÕNKED on õhus....hetkel võib-olla teadvustamata kujul, mis aga kindlasti ühel hetkel vormub teadvustatud kujule....

Ilusat päeva kõigile, kes seda juhtuvad lugema....

Täiskuu lummuses, jälle.....

Eile südaöö paiku sõitsin koju....kogu tee ühe järve äärest teise juurde saatis mind Ilus Suur Lopergune Madalal olev Täiskuu.... Iga kord on mul täiskuu ajal kummaline tunne: mõtted on kummalised, uned on kummalised ja tujud on kummalised....igatahes mina tajun 100% täiskuu olemust.....vahel vaatan ka lakke pool ööd ja unistan.... õnneks mõnusatest ja ilusatest asjadest, mis Elu ikka pakub....

Ja miski pärast on täiskuuga kaasnenud tihti ka peavalud.....ja see mulle ei meeldi.....kui rohi ei võta, proovi giljotiini.....nojah, kui saaks Pead ka Uninstall või Install käsuga ruulida..... las siis valutaks omaette, kahjuks ei saa....

Tänase päeva moto: Kaua tehtud kaunikene, pea tehtud pilla-palla. Näis siis, mis avastuseni ma õhtuks jõuan....

Pärast eilset esimest sissekannet juhtus küll nii, et kohe lausa sadas ahvatlevaid ettepanekuid uksest ja aknast.....küll rullitama, küll Vilniusse pittu, küll Sardiiniasse purjetama ja lõpuks maandusin, vähemalt eile õhtul, hoopiski Harku järve taha ühte majja..... väikesele Tinto de Verranole....

Maja järve ääres..... Ahjaa, kinos jookseb ka sellenimeline film, mis Ajale, kui väga olulisele kriteeriumile meie elus, kõvasti tähelepanu pöörab ja ka muidugi Lootusele ja Kannatlikkusele. Soe soovitus.....

Kui ei proovi, siis ei tea....

Mina, kes ma just eile ühele noormehele ütlesin, et olen ainult vanamoelise päeviku fänn ja ei kavatsegi netti oma blogi teha....olen seda täna, teisipäeva hommikul, k 10.38 siiski täiesti lambist teinud...... siit moraal....ära ole kunagi kindel selles, mida oled lubanud.....sest inimesed ajas muutuvad.....ja seetõttu võib ka endale antud lubadusi aeg-ajalt rikkuda, eriti kui need on sellised süütud ja kellegile mitte halba tegevad lubadused....

Eks ole näha siis, kas mulle meeldib siia oma mõtteid vahel pritsida või mitte. Ja kindlasti jään edaspidi ka oma kõige kõige isiklikumaid mõtteid ikka sinna sellesse armsasse roosasse suure südamega ja tuhkatriinu pildi ja kahe kuldkingakesega diary´sse kandma....kusjuures viimane diary, kah roosa, sai täis poole aastaga...

Täna hommikune päevakaart: Sauade poiss - näis kas kuskilt kerkib esile mingi lahe ettepanek, kutse väikeseks seikluseks, mis iganes... aga seigelda ja raamist välja tulla mulle meeldib. Tuju muudab see igal juhul alati paremaks.....