Kui kõik ausalt ära rääkida, hakkas juba kogu ettevalmistus tänaseks päevaks peale juba esmaspäeval, kus ma olin plaani võtnud arvuti kõvaketta tühjaks teha ja kopeerida mujale, seekord siis mälupulgale, kuna andmete maht ei olnud veel nii suureks läinud pärast 6 kuud uues töökohas..... Ja ainult ühe ülla eesmärgi nimel.... et saada osa Microsofti uutest toodetest nagu Vista ja Office 2007 ja missiis, et beetad. Uudishimulik nagu ma olen ja julge hundi rind ei ole rasvane, vaid ikka kõrge ja auke täis, nagu Romeo ja Julia muusikalis öeldi.... Nii ongi.... Siia sobib veel üks ütelus, et liigne agarus on ogarus....
Tegelikult Vista pealepanemise isu ja teostus pole mitte milleski süüdi, ja missiis et Läti keeles Vista kana tähendab.... ja missiis, et uute toodete sünnitusvalud ikka veidi piina tekitavad. Tegelikult on need üsna shefid võrreldes eelmiste versioonidega....
Aga ma pean lihtsalt tänase toreda reedese päeva puändi välja valama.... Andmete copimisel olin oma liigse agaruse tõttu siiski suutnud kaotada mõningaid kaustu (nn VIP kaustu), kosmose avaruse poole. Pärast poolt päeva nuputamist, kas? ja kuidas? ja kas ikka tõesti ei saa? leppisin sellega, et shit happens all the time . Missiis, et minu 6 kuu tähtsamad tööfailid ja ka mõningased viimased pildi seeriad nüüd oma teed läksid....
Kui oleksin veidigi aeglasem oma otsustamistes ja tegutsemistes ja mitte nii blond (kuigi mittenaturaalne), siis võib-olla oleksin kohe alguses teisiti teinud.... Aga kooliraha ikka tuleb maksta ja kui enne ei õpi, kuidas andmeid ja infot hoida, siis võib seda ka teha nii nagu mina.... korra neid kaotades, et järgmine kord targem olla.... Meenub üks tore elu paradoks, LOOBUD KÕIGEST, SAAD KÕIK..... Proovige.....
Tegelikult nüüd juba mõtlen, et jumala hea, saingi ka liigsest ballastist lahti ja kõige olulisemad failid saan ikka läbi teiste inimeste kätta... Pole probleemi, mida ei saa lahendada, kõike saab, kui vaid tahta ja pingutada. Siinkohal oli see lihtsalt hea õppetund ja selle eest tuleb ja tuli investeerida aega, mida ju meil tavaliselt pole.... Nii et valus küll, aga õpetlik. Aga ikka selleks, et hoiduda tulevastest vigadest.
Aga sellegipoolest, ma ei karju, ei emotsioonitse, ei närvitse, vaid naeran ja olen ikka rõõsa tujuga, olen ju Sunnybunny ehk Päiksejänku... sest on Reede ja 13s, mis tegelikult on ju väga hea päev....sest kohe algab ju kauaoodatud week-end.
Ees on mõnus sügisene week-end Pärnus.... ja eheee, Termikat saab ka kaifuitada...... Ja mis veel parem, palju toreid inimesi..... kellega väheke lips lõdvaks lasta ja elust mõnu tunda.....
Ja ma ei kavatsegi vähendada oma uudishimu kõige uue järgi ja arvan ikka, et kes ei riski, see shampust ei joo ja et magavale kassile siiski hiir suhu ise ei jookse....
Nii et HASTA LA VISTA ja 13 ja REEDE ja WEEKEND ootavad.... :-)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment