MEELETU ehk roosiaias ringi kuninganna käib.....

Just selle lauluga algas Eesti uus film MEELETU....vähemalt mulle jäi see kõrvu kõlama veel tänaseni, kuigi kinos vaatasin seda juba eile õhtul. Läksin põnevusega, sest Linnateatri samanimeline etendus oli veel päris hästi meeles TÄTTEliku teema käsitlusega. Võin vist end täielikult Tätte fänniks pidada, sest kõik tema näidendid sisaldavad sõnumit Elust või selle mõttekusest sel maa munal....Nii Sild, Palju õnne argipäevaks, Kaev, Kaotajad.... Ja need lihtsad sõnakõlksud on tegelikult igas ühes esindatud: Armastus, Vabadus, Hingamine, Elu mõte, Klammerdumine, Nälg, Rutiin, Asjad, Igavik, Hetk, Õnn, Rõõm, Mure, Hirm, Haigus, jne jne jne

Sõprus oli huvitaval kombel sõdurpoisse täis, ju neidki siis lasti kinno filmi vaatama.... Saalist kostusid muudkui naeru turtsatused....Ja ma isegi, naersin kogu aeg.... Aga tegelikult??? See ei ole ju tükk, mille üle naerda.... Sõnum selles on ju ülimalt valus ja reaalne.... Mäletan nii selgelt, kui selle aasta 28. märtsi hommikul ärkasin ja peas vasardas vaid üks paradoksaalne mõte: ET MÕISTA LIHTSAID ASJU, TULEB MAHA KÄIA PIKK TEE.... Olin siis veel 33. On ju pikk tee... Ma ei saa küll öelda, et ei oleks kunagi enne mõelnud oma Elule või nendele Miksidele selle ümber.... Olen seda teinud pidevalt alates põhikooli ajast ja seda omal moel.... Aga terve viimase aasta, ma vist midagi muud teinud polegi, kui astunud karussellilt maha ja mõelnud ja lugenud ja arutanud ja olnud oma olemises, kordi lugematuid.... See aasta on olnud seda väärt.... Ja nüüd tunnen, et olen täiesti tühi ehk TABULA RASA.... Ja see on sõnulseletamatult hea tunne....olla vaba iseenda vangitornist, kuhu end olin peitnud. Kõige raskem oli sel aastal õppida lahti laskma ja lakata muretsemast, kartmast..... see nõuab aega ja sügavale sisseminemist ja ausust enda suhtes. Aga enne seda, elasin ju samamoodi nagu Toomas (peategelane).... Et ikka rabeled parema sissetuleku, eluaseme, riidehilbu ja asjade pärast..... Ühiskonna stereotüübid mõjutavad meid paratamatult kõiki.....

Tegelikult annab täiesti paralleele tõmmata Toomase metsamineku ja mu enda karussellilt maha astumisega. Mõte jääb samaks, vahet pole, kus sa oled iseendas ja iseendaga.... Iseenda ülesleidmine ja sõbraks saamine ei ole kerge ja lihtne, kui vahepeal on Oma Rajalt kõrvalekalle suur olnud ja oma Tegeliku Mina vajadused ära unustatud. Mida Toomas otsis? Hingerahu, tasakaalu, oma eksistentsi mõtte järgi elu... nagu me kõik (kahjuks mitte kõik, meie ümber on tuhandeid inimroboteid, kel aju on loputatud ja rabelevad nagu tööhoolikuid või muud hoolikud ja on pidevalt närvilised ja murest murtud)

Eks Toomase käitumine oli veidi ebareaalne, aga muinasjutus ja filmis ja raamatus on ju kõik lubatud, ja peabki olema veidi kangemalt, et see kohale jõuaks meile..... Ma ei hakka sisu siin ette kandma, lehed ja veeb on seda niikuinii täis, aga oluline on siin ju meie arusaamised ja tõlgendused. Seega, minu isiklik tagasihoidlik arvamus on see, et autor tahab öelda, et INIMESED, HAKAKE ELAMA....KUNAGI POLE HILJA ALUSTADA EHK OLGE AVATUD JA JULGED TEGEMA MUUTUSI JA VÕTMA RISKE. ELU EESMÄRK ON JU ELU ELADA RÕÕMUS JA NAUTIMISES, JUST NII NAGU IGAÜHELE MEELDIB. Ainult OMA LUGU peavad kõik ise endale teadvustama.

Ahjaa, algused ja lõpud olid ka erinevad...teater oli karmima ja lahtisema lõpuga... filmis tuli abikaasa poolt siiski soe noot sisse, pildike kohtusaalist vihmaga, Toomas mitte üksi enam, vaid koos naisega muigamas....
Ja algus.... tüüpiline 80date pulm...."Roosaias ringi kuninganna käib..." Anne Veskiga mängimas ja Toomas sooritab pruudiröövi, kellest saabki tema kallis Naine.... armas algus filmile...

Ahjaa, eriti meeldis see unenäo või reaalne tüdruk (ei teagi), lühikeses kleidis ja mustades kummikutes, Toomast ärritamas igas mõttes. Minu "õunte pealt vaatamine" ja selle järgi elamine on väga sarnane tema "vaatame-kuidas-kujuneb" killuga. Tüdruku flirt, naiselik õrritamine ja samas tema suust tulevad kuldmunad elu ja usu kohta oli hea kooslus. Algul tundus, et nii vähe ongi vaja, et inimestele süstida VALGUST ja ÕNNE..... aga tegelikult ongi vähe vaja....filmis muidugi näidati aga ka karmi tõde, et inimest, keda kuulatakse, on lugupeetud ja kuulatav vaid siis, kui ta on rikas väliselt....Masse meie ümber ei huvita, kas SISEMINE RIKKUS ka miskit väärt on. Mnjah, see vaesus ja rikkus..... Mina usun, et sisemine ja väline rikkus käivad käsikäes.... minu jaoks vaesus ja sisemine rikkus on loogika vastased, sest kui Maailmas on küllus, kui oskad soovida ja tahta ja elada. Väline rikkus ja sisemine vaesus sobivad aga ülihästi.... Arvan, et võiksin seda veel vaadata.... Aga varsti ootab mind Linnateatris Birdy ja Tõde ja Õigus.

Pühapäeval käisin kunagise klassiõe sünnipäeval Laitse Lossi Tallides. Aastaga oli suur edasiminek. Peremehel on suured plaanid ehitada saun juurde, turismitalu tüüpi koht. Mõnus aura on seal, kui kunsti ja sellega kaasnevat ilu on nii palju su ümber. Laud oli kaetud nagu kunagi Reliikvia filmis, kus pikal laual läbi segi puuviljad, liha, pasteedid, küpsised... Aga põhipuänt oli see, et kõik külalised said kätt proovida Tauno Kangro käe all KUNSTI tegemises ja seda päris aktimodelli järgi. Väga väga ilus modell oli. Aga modelleerimine ja plastiliiniga inimkuju tegemine polegi nii lihtne, just see karkassi osa.... tahaks nii, aga traat paindub naa, nagu ise tahab. Seega minu NAINE tuli nagu ehtne tugev ÜRGNE EESTI NAINE, pika patsiga, laiade puusadega ja tugeva reiega.... silme ette tuleb, kuidas eesti naine tassib kahte ämbrit vett kooguga ja lõpuks suudab toita ja katta mehe ja kuus last. Igatahes minu EESTI NAINE kulla ja musta seguse värviga üle pritsitud, seisab mul kapi peal, pea elegnatselt taha kallutatud ja siiani ei tea, mis see poos küll tähendada võiks....

Ahjaa, joogilaual oli väga huvitav ja hea konjak KING DAVID...ja minu arust maailma parim SIIDER, kah mingi õige....pudelis ja prantsusmaalt... Mõnus oli.... pühapäeva nii lõpetada.

Täna sain endale siis uue VISTA ja Office 2007. Pool päeva paraku kulus jääknähtude (loe: installist tingitud probleemide) kõrvaldamisega... imelik oli olla ilma arvuti ja netita. Peast käis läbi, et huvitav kuidas küll ma 90date alguses töö sain tehtud, kui netti polnud veel ja arvuti kasutamine suht suur luksus. Istusin oma lattega ja kõlgutasin jalgu, lugesin lehti, segasin kaastöötajaid oma kõkutamise ja lobaga, käisin pesulas..natuekenegi kasulikku.... Mnjah, arvuti- või netihoolik?????? Kindlasti.... nagu me kõik...