Romeo ja Julia või Tutti del Amore?

Nii hea muusikal nagu Romeo ja Julia Terminaatori muusika kastmes kohe andis inspiratsiooni...... mis teha, vahel juhtub...... Aga see oli nädala parim energizer ikkagi. Seda enam, et lisaetendusele mais on veel 2 piletit võetud, sest see versioon maailma ilusamast ja kurvemast armastusloost Shakespeare' ainetel sobib ideaalselt ka nooremale generatsioonile. Mõtlen siinkohal mitte tüdrukuid, kes sinna niisamagi tulevad, aga just noored mehepojad. Sisu oli mõnusasti eesti noorte slängi ja kildudega vürtsitatud. Näiteks hakkas mulle meeldima sõna "nummik"....ehk sama nunnu kui Romeo alias Kristjan Kasearu. Ahjaa, vanasõna "julge hundi rind ei ole rasvane, vaid KÕRGE ja auke täis". Jaagup ja Elmar Liitmaa tegid ikkagi super töö sõnade ja muusika loomisel... Eesti versioonis Cappuletti'dest said Kapp'id, mega rikkad kõrgklassi esindajad, ja Montecchi'dest said Tekk'id, Koplis elavad maksuameti töötajad. Julia käis kesklinna koolis ja Romeo kusagil Koplis kutsekas...... Armumine esimesest silmapilgust.......tean ise, mis see tähendab ...Tutti del Amore??? või muud itaaliakeelsete laulude fraasid, mida pikiti sisse ohtralt... see ei vaja lisasõnu ega kommentaare... sest see on parim, mis elus juhtuda saab... Kreutzwald on öelnud, et Kuni me armastame, me elame. Nii ongi, armastusel ei ole piire, millest ka terve laul oli......

Tegelikult esimesed ülestähendused sarnase story kohta läheb juba 2 sajandisse AD ehk üle 2000 aasta tagasi Vana-Kreekasse ja Vana-Rooma. Ja Shakespeare kirjutas selle loo 1590datel, siis kui 5 kirjanikku olid juba sama loo väikeste variatsioonidega kirja pannud. Aga tegelikult on ajaloos siiani õhus, et Shakespeare'i kui sellist, ei olndki olemas, vaid see oli varjunimi kellegile, kes selle aja olustikku ja poliitikat ja võõrkeeli teadis...Ja üks teooritest oli, et see oli kuninganna Elizabeth I ise. Shakespeare aga teadupärast oli pärit kitsastest oludest ja ei saanud omada selliseid teadmisi.... Aga see polegi oluline, oluline on see, et meil on sellelt poeedilt 30 näidendit ja üle 154 soneti.... Sellega meenub, kuidas pedas 5 aasta jooksul deklameerisin Shakespeare'i Hamletit ja Romeot ja Juliat kõige karmimale õppejõule....keda kartsime kui tuld, kes andis meile inglise kirjandust, hiljem ka ameerika omi.... Pähe õppida terve A4 või poolteist masintrükituid lehti selliselt, et ka läbi saada, ei olnud sugugi lihtne.... Life is a theatre and we are merely players.... Meil kõigil on omad rollid, igaühel on oma osa selles näitemängus. Tulekud ja minekud....selliste sõnadega Romeo ja Julia läksid sinna, kus ootasid need, kes juba läksid Varjude maale.
Kõik kokku oli ilus tervik, akustika oleks võinud veidi parem olla, sest osad sõnad läksid kaotsi.... Aga eriline kummardus Kaire Vilgatsile, see oli super.....

Ahjaa, üle pika aja elasin läbi nii selge ja ärksa deja vu kogemuse..... teadsin ühel hetkel täpselt, mis tuleb, kui Juliale lähenes Mõmmi kostüümis, maskis mees ning ümises unelaulu ning vandus igavest paksu armastust, et ka tema on väärt tundma ja kogema seda jumalikku tunnet. Teadsin täpselt, et Mõmmi võtab maski maha ja sealt vaatab välja miljärdar Paris ehk meie Tõnu Kilgas.... nägin seda üks ühele unes kusagil veebruaris, vahe oli vaid selles, et Julia rollis olin mina...... Nii kirgast äratundmisrõõmu pole küll mu elus olnud.... Kas vihjab see sellele, et minu Mõmmi (või hoopis Romeo?) on kuskil lähedal või hoopis pigem sellele, et mu mask on maha võetud ja olen jõudnud lähemale oma sisemisele Minale või oma Kaevule, mis on niiiiiii sügav.... Eks vastus peitub ajas ja olen kannatlik... sest tean, et juhuseid meie elus ei ole ja Maailm jagab Märke, et me saaksime aru Tema keelest ja teeksime sellest järeldusi, eriti läbi unenägude. Igatahes oli see väärt rohkem kui nädala sündmused kokku.

Oli hea nädal.....tegin suurpuhastust..... nii kodus kui ka hinges.... põletasin ära päevikud, kokku oma 3, ja kustutasin ära kõik meilid ja failid, mis hoidsid mind kinni mind minevikus..... viskasin ära hunniku riideid ja jalanõusid.... et teha ruumi kodus ja hinges uuele.... tegelikult ju lihtne, et uus saaks tulla, tuleb ruumi teha ja mitte klammerduda minevikku....Ütlemata hea tunne on.......Homme jätkan suurpuhastust, sest jagub, mida välja visata....Olen ju Rott hiina kalendri järgi, kes aega mööda palju kollektsioneerinud nii enda sisse kui ka kapi nurka..... Seega täna ei alanud mitte ilus ja kirju Sügis nii soojalt ja päikseliselt, vaid hoopis Kevad minu hinges....kus on ruumi kõigele uuele ja palju paremale tärkamiseks.....

Tegelikult oli ju täna veel tähtsaid sündmusi.... saime uue presidendi..... ja valik meeldis mulle.... kuigi ei olnud üldse süvenenud sellesse karusselli, mis siin viimased kuud olid pöörlenud Rüütli ja Ilvese ümber...