Tahaksin rõõmuga soovida head kooliaastat kõigile, kuid ootamatult on juba 1st septembrist saanud teine. Aga sellegipoolest usun, et seda tervitust kuulevad kõik.....kes kus... mina kui lapsevanem, mina kui eluaegne tudeng, täna küll elukoolis, kuid kes teab, millal jälle ülikooli pinki nühin..... Seetõttu september mulle meeldib, on veel meeldivalt soe, värvi tuleb loodusesse juurde ning mõtted ja teod lähevad asisemateks ja ideed kindlasti lennukamateks ja õnnestunumateks.... Aina PAREMAKS JA PAREMAKS....
Kevadelgi alles sai tähistatud 7 sünnipäeva, kes kohal käisid või koduse ülesande korralikult ära lahendasid, teavad, miks 7dat. Aga igatahes lasteaiast mind esimesse klassi saadeti, elukoolis küll... Seega oleme igavesti koolis ja see mulle meeldib... õppida, õppida, õppida - nende vahele ka nautida, nautida ja nautida, kui ei õpi, siis ei oskaks ka ju Elu nautida.....
Eile käisin koolitusel, teemal "Miks ja kuidas muuta mõtlemist, et tulla paremini toime probleemidega!". Koolitaja oli Silva meetodi propageerija Reigo Reimets, aga see pole üldse oluline, mis koolkonnast. Oluline oli sõnum: see oli üli üli lihtne.... nagu ikka... tuleme kohale, kuulame ja tõdeme, et teame ju kõike seda perfecto ja ometi oleme seal ja ikka ja jälle kuulame ühte ja sama.... (muidugi kuidas keegi, räägin endast)....aga olen siiski luust ja lihast, kõigest inimene koos oma miinuste ja plussidega, mis tähendab, et täiuslikkuseni on pikk maa, aga ma püüan sinna poole vähemalt sellega, et vaadata enda sisse ja oma elu muuta, et see läheks aina PAREMINI JA PAREMINI.
Reigo Reimets, kes end nimetas krooniliseks optimistiks (nagu minagi), ütles välja lihtsate sõnadega lihtsad tõed. Mida kõik me teame kinnisilmi....aga nende järgimine on juba töö iseendaga ja alles siis tuleb tulemus. Olen täiesti nõus, et MÕTE ON KÕIGE ALUS, sellele järgneb SÕNA, sellele TEGU, millest saavad HARJUMUSED, kujuneb ISELOOM, ja see ongi meie SAATUS. Ehk siiski ma ei usalda end Saatuse hoolde, vaid olen ise oma Õnne sepp. Kõik tujud ja tunded valin ma ise, paraku ka negatiivsed. Karm reaalsus....
Stress, mis see siis on? Positiivne stress on hea, kuid läheb ikka üle. Aga negatiivne? Sellega tuleb juba vaeva näha ja seegi algab MÕTLEMISEST. Lihtne ju- Stressi põhjus on mõtlemine, olgem täpsem, pigem madala kvaliteediga mõtete mõtlemine tekitab negatiivset stressi. Inimesed ei tea, kui võimas relv on neil endi peas, MÕTTEJÕUD (õigemini teavad, aga ei suuda kasutada). Mina tean, veidi ja usun.... olen mõned aastad katsetanud .... Ralph Emerson, Ameerika kirjanik ja filosoof, on öelnud, et Inimene on see, mida ta kogu päeva jooksul mõtleb. Seega vastus lihtne: jälgi oma mõtteid ja muuda need positiivseks!!! Õpi unistama, soovima, kuni pisidetailideni välja....ja kõik Su tellimused täidetakse.... aga oska vaid soovida... tean ka sedagi....aga ainult eluküpsusega tuleb juurde oskust SOOVIDA.....
Väga meeldis mulle Reigo ütlus TRUMP KÄISES.....et alati kui stress või paha tuju kimbutab, siis võta käisest trump ehk meenuta mõnda oma elus kogetud väga meeldivat emotsiooni ja kindlasti enesetunne paraneb..... Kirjutasime päeva jooksul mõelduid mõtteid ja oeh! kui negatiivsed need olid....hea soovitus, kui tabad end negatiivsetes mõtetes, proovi see tühistada, sõnastades selle ringi positiivseks. Ja veel parem, kui suudad seda teha iga päev ja alguses pidada ka päevikut, sest nagu eelpool öeldud, HARJUMUS tuleb vaid harjutamisest. Igatahes kulus see Harjutus Sabale ära,et meelde tuletada Lihtsaid Asju ja saada väikest Energia süsti.....Tegelikult nii ongi, et ega uut välja pakkuda polegi vaja, vaid on vaja Inimesi turgutada, neile meelde tuletada, et Elu on lühike ning väärib elamist nii hästi kui võimalik, ning kasutada oma POWERit selleks.
Jah, esimene september.... kõik on uus, septembrikuus... ehehehe, tegin uued passipildid, sest 10 aastat on täis saamas, ja see, kes passist vastu vaatab ei ole mina...sest ka piiril tihti peale tehakse nägusid ja eesti piirivalve daamid on lausa märkusi teinud.... olen jah, hoopis teine..... aga see on ju loomulik.... mõnel inimesel on näha ka füüsiliselt muutusi, teistel vaid toimub see ajaga seespidiselt....
Täna oli tore päev, lisaks esimesele koolipäevale ja reedele, ostsin endale uue Coelho raamatu.... on jälle, millest ammutada...
Aga mõned hetked tagasi tulin kinost. Mulle meeldib käia kinos reedeti ja alati viimasel seansil. Vaatasin komöödiat BREAK-UP. Kuigi komöödiaks seda nimetada ei tahaks, pigem tragikomöödia. Oli valusaid momente ja äratundmisrõõmu, naiste maailma ja meeste maailma, nende kahe arusaamiste ja mõtlemiste erinevusi.. kõike, mida Elu iga päev meile pakub, seal vaid 2 tunni jooksul. Jah, valus oli..... Naer läbi pisarate... nagu ikka. Aga järjekordne film, mis näitab meie inimlikkust, mustalt ja valgelt, ja hoiab mõtted erksana veel mõnda aega....
Heakene küll, homme on Sügisjooks, lähen koos lapsega 10km jooksma, kahjuks see aasta minust enam erilist tema toetajat pole, võib-olla vaid mõned kilomeetrid suudan jänku olla, aga see polegi oluline. Oluline on see, et pärast pikka pausi sporditrauma tõttu ja eriliste treeninguteta, olen valmis jälle ilma, tuhandeid inimesi ja tervisesporti nautima... seekord ei püstita endale erilisi eesmärke ajalises dimensioonis nagu aastaid tagasi... vaid osavõtt ise on juba suur samm edasi enesetunde tõstmiseks....või hoopiski hea algus millegile? Näiteks stabiilsetele treeningutele..... We'll see....
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment