"Talitsetud inimene on alati närviline, kuna sügaval tema sisemuses keeb ja mässab. Kui sa oled talitsematu, voolav, elav, siis ei ole sa närviline. Sul pole vajadust seda olla - mis juhtuma peab, see juhtub niikuinii. Sa ei oota saatuselt midagi, sa ei taha midagi saavutada. Miks siis närvitseda?
Et oma närvilist intellekti talitseda, peab inimene nii külmaks muutuma, et eluenergia tema kehas ja jäsemetes liikuda ei saaks. Kui energia liigub, tuleb allasurutus päevavalgele.Sellepärast on inimesed õppinud külmaks jääma, vallutama teisi ilma end liigutada laskmata, nägema teisi ilma neid tõsiselt võtmata. Inimesed elavad stampides: "Tere, kuidas käsi käib?" Keegi ei võta seda küsimust tõsiselt. Teie ainus eesmärk on vältida tõelisi kohtumisi. Inimesed ei vaata teineteisele silma, nad ei hoia teineteist käest, nad ei püüa teise energiat tajuda, nad ei luba teineteisel teineteisesse voolata. Neil on hirm, nemad peavad ainult hakkama saama, nad on surnud, nad on kui hullusärgis."
Tegelikult Osho soovitus meile on kõvasti hinge tõmmata, lips lõdvale lasta ja võtta asju kergelt. Vigu teha on normaalne. Võibolla on päris hea, kui vahel mõni asi untsu läheb. Elus on nii palju muud, kui "kõik asjad kontrolli all hoida".
Osho on mulle olnud hea Õpetaja juba mõnda aega. Täna külastasin ka oma Õpetajat, täiesti elusat, luust ja lihast..... täiesti maiste muredega, nagu minagi, nagu kõik inimesed. Aga koos räägitud teemad, tundusid pärast hoopis teisemad.... sain need lahti räägitud ja vastused olid oma jutu sees...teadsin kõike juba enne... aga hea oli, sest sain ka Teda aidata, seega oli kohtumine mõlemale vajalik.... Kui Õpilane suudab juba Õpetajat aidata, siis on õppimine asja ette läinud.....
Nägin täna esimest ära lendavat linnuparve.... sügis.... aga siiski ilus.....
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment