Mooo-tiful :)

Just sellise armsa sõna avastasin enda seljas olevalt pidzhaamalt.... Mingil õhtul poes kooliasju lapsele shopates, tuli meelde, et mul puudub üks korralik pidzhaama, millega hea olla ka siis, kui firma metsaüritustel või kusagil segasummasuvilates ja kus kindla peale poisterahvastel tekib isu tulla pasteerima või unelaulu laulma, siis on mega mõnsa omada seljas just sellist mõnusat, kodust, helesinist pidzhaamat (top ja lühikesed püksid, et liiga palav ka ei hakkaks), kus ees ja taga ja igal pool on joonistatud roosa lillega lehmakesed ja selle all sildike MOOO-TIFUL.... Armas, kas pole?

Nädalavahetus möödus linnulennul, ei saanud arugi... Eile käisin Sügisjooksul, pigem seekord panin end kirja kui pühapäeva jooksja, kui sedagi... või pigem lapse pärast, kes seekord oma aega parandada tahtis.... Aga mind ei saa see aasta isegi pühapäeva jooksjaks nimetada.... Hektilise või siis ebastabiilse viimase aasta tõttu (lisaks ka sporditrauma eelmisest suvest tundma andmas) ei ole olnud aega tegeleda sellega, mis kunagi mu lemmiktegevus oli alati pärast tööpäeva... Lubasin endale, et stardis spurtijatega kaasa ei torma (sest TARK EI TORMA) ning hoidsin targu ühtlast ja rahullikku tempot ja nii kuni võiduka lõpuni... Mõnus oli... seda ju sinna saama läksingi, seda MÕNUTUNNET... ja teadmist, et JOOSTA ON MÕNUS, sest siis saab rahulikult igatsugu huvitavaid mõtteid mõlgutada ning lisaks ka end veidi liigutada... Tavaliselt käin Koeraga Järve ääres jooksmas, siis vahin Loodust, Linde (enamasti luiki või parte) või siis loojuvat Päikest.... ka siis on olnud ütlemata hea tunne... aga tihti jääb puudu sellest esimesest sammust, et nüüd just kohe ja praegu lähen .... Aga nagu neljapäevasel koolitusel öeldi, kõige alus on MÕTE, siis tuleb SÕNA ja TEGU ja siis HARJUMUS... Usun, et mul on lihtsam, juba kooliajast saadik olen tervisejooksu harrastanud ja paar kuukest pausi ei ole just kõige suurem patt, et uuesti algust teha. Kuid sinna tasemele, et teha iga päev kuni 12 km ja koos fartlekkidega, ma enam kindlasti ei kaldu... Ikka oma ja tervise rõõmuks.....Enesepiinamisega ei tegele, ikka vaid Elu nautimisega.... Lisaks antakse lõpetajatele Soome edasi-tagasi piletid.... kui keegi tahab minuga Helsinkisse kondama minna, andku teada.....Et oleks aga lõbusam....

Eile avastasin ühe ütlemata vaffa blogi, puhtjuhuslikult... (kuigi kas meie elus juhuseid on, ei usu....sest niisama ei lenda ka vares teadupärast)., Ausalt öeldes, see siirus ja vahetus, kurbus ja rõõm, suhkur ja pipar, valgus ja pimedus, mida tema tekstides välja kumab eht noormehelikul moel, on nii elutruu ja kadestamist väärt positiivses mõttes. Ja igatahes andis see mulle küll lootust, et kõik mehed on ikka erinevad ja unikaalsed, ja tema blogist võiks nii mõnigi mehemürakas eeskuju võtta, kuidas naistega käituma peaks (80%, kui mitte sada). Lugesin kõik ta blogid läbi nagu lupsti, nagu romaani..., kuigi Kõik see, millest ta kirjutas, oli nii Eluline, mis kõigi meiega toimub tegelikult, rollid ja nimed teised, sündmused ja õppetunnid samad, ja veidi teises kastmes...... Aga nii tore, et Keegi julgeb selliseid üleskirjutusi teha ja ka teistele sharida...

Eilset ja tänast päeva iseloomustas kõige paremini ütelus: "Kes siis, kui mitte Sina, ja millal siis, kui mitte nüüd?" Nii ma siis asusin usinalt tegema neid asju, mis tegemata olid, näiteks krüsanteemide ostmine ja nende istutamine sügise kaunistamiseks või siis muru niitmine või siis tubade koristamine, või siis Mõnele selliste Sõnade välja ütlemine, mis ammu olid sees pakitsenud ja omasoodu väljapääsu teed otsinud.... Isegi kui need Sõnad kohale ei jõua kuhu sai saadetud, siis minu seest on need läinud ja igavesti.... et Uued ja Toredad Mõtted ja Sõnad ja Kogemused saaksid asemele tulla.... Pipar ja suhkur, as always.... ja mõlemat on vaja....et läheks AINA PAREMINI JA PAREMINI.... sest kui LÄHEB HÄSTI, siis see on ju seisak, nagu neljapäeval koolitaja ütles.

Star FM'st tuleb laul OBSESSION, kunagi 80date hitt, bändi nimi keelel, aga sinna ta jäi..... hea lugu Matile külla minekuks. Aga obsessiooni teemast ehk kunagi hiljem..... Ja muidugi mõnusat septembrikuud ja koolikuud ja sügiskuud....