Iga päev on sõbrapäev.....

Antud pealkiri oli mu ühel kolleegil MSN-s Sõbrapäeval pealkirjaks. Sellest saadik see kummitab ja on pannud igat sorti mõtteid heietama. Sõbrapäev on küll oodatud ja armas komme oma sõpru meeles pidada, kuid ometi mulle tundub, et Sõbrad on ikka olemas ja südames iga päev.
Sõbrapäeval on lihtsalt antud võimalus ka neile, kes muidu kiires elutempos unustavad oma Sõpradele meelde tuletada oma olemasolust või pigem öelda midagi südant soojendavat.

Nagu näiteks midagi sellist klassikutelt:
„Puhh?” sosistas Notsu. „Mis on?” küsis Puhh, „Ei midagi,” vastas Notsu ja võttis Puhhil käpast kinni, „lihtsalt kontrollisin,et oled olemas”

Aga tegelikult ongi IGA PÄEV SÕBRAPÄEV. Kuigi elutempo on tänapäeval nii nii nii kiire, siis oleme ühenduses oma sõpradega ju praktiliselt iga päev. Mõnega harvem, mõnega rohkem.... Aga ometi on olemas teadmine, et nad on Su jaoks alati olemas ja missiis kui jääb vahel pikem aeg vahele. See teadmine annabki just jõudu... Ilma sõpradeta ei kujuta vist keegi oma elu ette.

Ka kõige kallim abikaasa on Su Sõber eelkõige, muidu ei saagi koos vundamenti tulevikuks luua. Armumised lähevad ühel hetkel ikka üle...Siis alles selgub, kas suhtel on potentsiaali või mitte ehk kas Sõpradeks saadakse või mitte. Kuna issanda loomaaed on kirju, siis arvamusi ses suhtes erinevaid. Vastavalt inimese elukogemusele ja maailmavaadetele. Minu arvates parim paariline siiski kooseluks on see, kui Paar tunnetab lisaks mööduvale armumisele ka tugevat Sõbratunnet. Vahel juhtub ka nii, et ollaksegi kõige pealt Sõbrad ja siis lahvatab ka Naist ja Meest ühendav veel sügavam ühtsuse ja terviklikkuse tunne. Armastus? Eks defineerimine igaühe enda teha. Aga mida ma öelda tahan, et Sõprus on paarisuhte kindel osa. Armastust ma defineerida ei tahaks... sõnadesse ka mitte panna... Iga kord on see erinev ja las olla..sest igal hetkel oleme me ise erinevad ja ajas muutuvad. Sõpradega on meil palju ühist, alates võib-olla huvidest, äridest, mõtlemisest, maailmavaatest jne jne. Paarissuhtes loeb kindlasti sarnane maailmavaade ja pilk ühes suunas.

Ka su Laps on sulle Sõber, sest ka Temaga on hea olla, mis siis et vahele tulevad argirutiin ja vanema kohustused ja hool. Eelkõige on eesmärk ju oma Lapsega Sõbraks saamine, et Lapsel täiskasvanuna oleks endal hea: tugi vanematelt ja oskus ise Sõbrasuhteid luua ja hoida. Oma lapsega oleme küll parimad Sõbrad.... veidi sentimeetreid veel ja võime koos juba night clubi minna... kui isu... Reisidest ja ühisüritustest rääkimata. Aga lapsega sõbraks saada on pikk ja aeganõudev protsess.
Tulin just praegu, Iseseisvuspäeval, oma sõbra lapsepõlve kodust.... Idee sinna minna sai sekundeid kestnud telefonikõnest.... Ja nii meläksime, koos lapsega ja koeraga. Õhtu oli võrratu: alustades kartulikotlettide ja sardellidega,rabas vaatertornis binokliga Tallinna tulesid ja reidil puhkvaid kruise vaadatud, koeraga lumes möllatud, ära jäänud Vastlaliusidd tagant järgi tehes, rammestunult jeebis lemmikut Vanessa Paradise’ Joe La Taxi’t kaifitud, väsinult nn pingviinide paraadi vaadatud ning lõpetades jäätise maiustamisega toormoosiga. Lahe oli... ja see oli vaid killuke meie Sõprusest. Nagu ka eile.... Olin olnud kodukontoris kehva enesetunde tõttu ja kodus kestvate ehitustööde tõttu, siis õhtuks oli veelgi kehvem tunne... nn Kass oli külas.... ja siis oli kõne... jällegi väike Baileys Sõbraga oli parim ravim nädala stressist välja tulemiseks. Ja üleeile.... Sõbral oli kehv olla ja endal ka väsimus kallal, siis selle asemel , et õhtul koolitusele minna, võtsime komöödia laenutusest, saavutasime sauna temperatuuriga rekordi ja mõnulesime kodus, kuni unekas peale tuli, ja see tuli ruttu.

Vastlaõhtul ei jõudnudki liugu laskma... vaid veetsin prantsuse keele lugemistundi võttes ja nn kodu-uuendus projektile elektrilahendust mõeldes.... Tean, et üksi oleksin Rubiku kuubikuna lõpetanud.... Sõber oli sama Rubiku kuubik kui mina, aga ...,. mitu pead on mitu pead.
Jah, rasked on olnud viimased nädalad.... seetõttu Sõbrapäev oli kena vahepala ....Päev enne pidasime oma „kojaga” Sõbrapäeva... seekord siis Kannu Kõrtsis. Kõige pealt valasime geelküünlaid, need tulid imearmsad.... Siis esines meile rahvatantsugrupp Savijalakesed. Eh, ja oleks siis keegi arvanud, et me kõik seal 4-5 rahvatantsu ära õpime, alustades NadiNunnadist, Gorubushkast, Twostepist ja muudest polka ja valsi ja kepitantsu seguste elementidega... Väga värskendav oli... Eh, ja siis tegime klaretti vana eesti retsepti järgi..... seegi tuli päris maitsekas.... ka muusika quiz laulude äraarvamisega (igas laulus sõna FRIEND) oli paras fun ja pähkel. Sõbrapäeva hommikul üllatasime kalleid meeskolleege pannkookidega (Hansapanga catering teeb ikka häid pannikaid jätkuvalt). Kutsele lisasime hommikuse tujutõstva laulukese Holly Dollyga ja oma Sõbrakesed tõime siis käekõrval kööki....eh nagu lastelaia lõpu peol või siis esimesse klassi juntsudega jalutades. Aga fun oli... eriti kui pärast ootasid laual kulleriga saadetud lillekimbud ja meilides-SMSdes mitmeid lahedaid üllatusi.
Eh ükspäev käisime kinos vaatamas the Last Kiss . Kohe ei saa, peab panema kommentaari... arvatavasti oli see taotluslik näidata kõikide tegelaste äärmuslikke „shit-happens” olukordi suhetes. Koomiliselt-masendav-mõnes-mõttes- film.... Eriti kui ise loodad sealt positiivset energiat saada, siis seda pole mõtet sellelt otsida... Aga ju see nii oligi mõeldud, et igaüks vaataks oma suhtele või olukorrale nii, et me oskaks hinnata ja väärtustada seda, mis meil hetkel elus on...ja tõdeda, et marjamaa on ikka täpselt sama punane sinu ümber ka, mitte ainult seal, kus sind pole. Aga selge see, et me mõistaksime kõike hinnata, visatakse meile ette kiusatusi või ahvatlusi või komistuskivisid. Kes kukub ja ikka tõuseb ja pühib tolmu maha ning uhkelt pea kuklasse lükates, saab vast filmist just nii aru. Tegelikult nüüd juba tagant järgi seedides, arvan et sõnum oli filmis selgelt välja joonistatud. Algne filmiidee pärit Itaalia filmist L’Ultimo Bacio ja selle tegija Lucchesi kommenteerib nii: "I also loved the message," continues Lucchesi. "Temptation is all around us; it's how we deal with it and what lessons we've learned in the past that's important. Quite often, we have to learn those lessons on our own. We can get advice from other people, but the advice they offer they've learned from the experiences that they have had."
Mitmed korrad rõhutati järgmist tarkusetera, mis on minu arust pärias hea... „What you feel matters only to you... it’s what you do to the people you say you love......” Seega tegelikult on film väärt vaatamist küll.... Igatahes ei ole see läila ja roosamanna lõpuga tüüpiline romantikute Hollika komöödia. Ja Sõbranädalale omaselt joonistus sealt kenasti välja ka Sõprade liin, nn 5 meessoost sõpra, kelle suhetesse sisse olid visatud kiusatused või takistused või mis-tahes jamad.... Seega mitte ainult film suhetest, vaid ka Sõprusest.

Ja see film, mida kodus vaatasime koos saunaga: the Perfect Catch.... seegi oli üsna omapärane.... Karjäärinaine ja kooliõpetaja.... Tuttav teema... Kutt oli 30selt veel vaba...kuskil pidi ju konks olema... See polnud filmis probleem, et kehvema sissetulekuga õpetaja ja edukas tööhoolik tibi... Konks oli selles, et kutt oli 7selt juba baseball teami Red Sox tulihingeline austaja, kellele onu oli pärandnud kõikide hooaegade piletid elulõpuni.... ehehhe. See oli alles pirukas tibile....sest konkureerida obsessiooniga või armastusega Red Soxi suhtes, käib igal normaalsel naisel vist üle jõu. Aga ometi just üks õpilane ütles kutile väga tabavalt, kui esimesed jamad suhtesse sisse lõid....” You love the red sox, but have they ever loved you back????” Sellega on ju kõik öeldud.... See film lõppes igatahes õnnelikult ja mõlemale osapoolele sobivalt: ei loobutud Red Soxist ja ei loobutud Elu armastusest. Kompromissid, kompromissid.... aga kindlasti väärt teha, kui leitakse, et just see on see Õige.
Lõppu sobib hästi üks kild ühelt kaardilt ja Cindy Lauperi lauluke sinna juurde: GO ON A NO-NUTS DIET!!!! Lahtiseletatult siis hoia eemale inimestest, kes sind lihtsalt hulluks ajavad või sind nakatavad negatiivsuse pisikuga või su eluenergiat tarbivad vastu andmata... Soe soovitus: Suhtle ikka nendega, kellega tunned rõõmu, õnne ja positiivset energialaengut ja muidugi, ise sama vastu pakkudes.

Nagu kaartki ütleb: „ It’s like playing tennis. If you play with people who are as good as you or better, your game will improve. The same goes for the game we call LIFE.”