Mull, mull, mull, mull... väiksed KALAD....

.... kus on teie väiksed jalad......


Hommikul, kui tööle sõitsin ja autoraadiost vastavat uudist kuulsin, ei saanud ma naeru pidama... No see oli ülisheff, kuidas "Eesti Kalaliidu korraldatud „rahvusKALA leidmise konkursi võitis tugeva lõpuspurdiga haug, kes möödus viimasel päeval räimest.”

Esmaspäeva hommikuks oli see minu arust parim algus....turtsusin ikka tükk aega ja vaimusilmas kõik finaalis olevad kalakesed ujumas vapralt finishijoone poole.... ehhehe.

„Kolmandale kohale jäi lest, keda soosis 19,3 protsenti vastanutest. Kilu poolt andis hääle 6,4 protsenti vastanutest, hääli kogus ta 3235. Viimaseks jäi ahven, kelle poolt hääletas kaks protsenti vastanutest.” Vaene ahven..... Aga sellegipoolest tänuväärne algatus Eesti Kalaliidult. Rohkem infi üleval www.kalateebhead.ee

Mina armastan väga KALA..
Ei pane pahaks, kui mehed KALA püüdmas käivad, nii mõnus rahulik mõtlemist soodustav, pingeid maandav ajaviide....Usun, et ükski naine ei ole pahane oma mehe peale, kui mõnele viimastest just kalapüük lemmiktegevuseks on niigi kiire karussellitamise juures.

Eriti meeldivad roosad kalad, nagu lõhe või forell, eriti foolumis küpsetatud...ja tervislikud ka. Ka lõhesai värske või ja sidrunipipraga on nämm. Ka räimed meeldivad, eriti ema tehtud... paneeritud jahu ja piimasegus... maal käies iga kord võin neid lõpmatuseni pista.... Mingi periood jumaldasin tallinna kilu, sibula ja keedetud munaga. Ja silgusült oli ka mu vaieldamatu lemmik. Lest tuletab meelde saarte pidusid koduõlle, ja vahel ka vähkidega. Tore on olla mererahvas...
Minu emapoolsed sugulased on kõik rannarahvas Pärnumaalt, kes kalapüügiga end on elatanud kunagi.
Eh... veel armastan KALA , seda bändi......iga kord, kui kuskil peol KALA mängimas, siis võin endi segi tantsida, karata, rokkida, laulda....

Kui oma eelmisest töökohast lahkumise lõpupidu tegin, siis kutsusin kõiki toredaid ekskolleege KALALE...KALA saab püüda ju mitmeti: meres ja järves, jõel ja tiigil, mina sedapuhku küll KALA fännama või KALAKESI lantima, vastavalt oma maitse eelistustele ühte Tallinna suuremasse pubisse. Lahe oli....

Meeldisid ka need akvaariumiKALAD, mis sinna eelmisesse teami maha jäid. Ise soetasime, ise hoolitsesime, ise naersime, ise tegime projekti KALA 666. JA üldse oli seal viimases töökohas kõik nagu KALAdega seotud. Kauem olnut või staazikat sai kutsutud VANAks KALAks. Eh, pärast poolt aastat, väljudes noore SÄGA staatusest tundsin end kui KALA vees ja võrdlesin end juba TURSKADEGA (loe: eriti kogenud kolleegid). Võib-olla seetõttu ka tuli kiire arusaamine enne kahe aasta täitumist, et too koht oli oma ülesande täitnud ja kõik väljakutsed olid realiseeritud. Vahel tunnen oma KALAdest puudust.... Aga eks see ole loomulik.... aga mitte haiglaselt, vaid mõnuga ja muigega, sest oli palju meeldejäävat.

Meeldis ka see VANADE KALADE kamp, kuhu ma sügisel korraks sattusin.... see vibulaskmine ja õhtul Termikaga rokkimine suurimas õllekas Eestis ehk Pärnus. Lahe kui koolis kunagi koos käinud ja lõpetanud suudavad koos käia ja pidutseda ka 40selt.

Hispaaniast saadik olen lootuselt armunud DELFIINIDESSE. Nad meeldisid mulle juba lasteaias läbi ühe laheda lasteraamatu. Külastades Delfinaariumi tundsin sõnulseletamatut hingeminevat tunnet, kui keset 45 kraadist kuumust delfiinid oma oskusi näitasid. Pärast pisikeste DELFIINI lastega palli mängides, oli raske sealt lahkuda, sest midagi jäi maha.

Diane Cooper on kirjutanud, et DELFIINID on tulnud Siiriuselt Maale õpetama inimesi. DELFIINID on NEED TARGAD, kes on säilitanud Ookeanide vibratsiooni. Atlantise ajal need imetajad telepaatiliselt andsid edasi juhiseid, tehnoloogilist teadmist ja tarkust, kui nad koos Inimestega ujusid. Nad tegelikult siiamaani teevad seda, ravides ja rõõmustades ja aidates Inimesi kontakti saama oma Hinge sügavustega.

Üks teine kihvt raamat Väeloomadest kirjutab, et DELFIINID õpetavad tundma TINGIMUSTETA ARMASTUST, aitavad elada täisväärtuslikku elu ja muudavad lõbusamaks ja mänguhimulisemaks. DELFIINinimesed omavad telepaatilisi võimeid ja tohutuid energiavarusid, hindavad mängulisust ja väljakutseid, armastavad lõputult naerda....Nad väljendavad end vabalt ja sobiksid nõustajaks või terapeudiks (EHEHEHHE). Nad on ülimalt sotsiaalsed ja nädala lõpul on lohutajateks naer ja mäng.....

Nii ilutseb mu DOLPHIN GREY värvi auto armatuuril 2 delfiinikest, töö laual 2 delfiinikest, kaelas kuldne delfiinike, hispaaniast toodud 2 delfiiniga kaelaketti, millest üks vaid alles, ohtralt meilis olevad pildikesi delfiinikestest, Doreen Virtue välja antud delfiinidega kaardipakk....

Tegelikult oli tore päev.... Oli lahe, learning by doing, lõbus, mänguline, mõnusa koolitajaga AJA AUSTAMISE koolitus Laulasmaal (loe: koosolekute efektiivsest juhtimisest)... Ilm oli super, päike tungis kõvasti silma ja põue, lumi oli mõnusalt valge, Tabasalu rannikult nähtud meri oli sinisemast sinisem, nagu vahel mu silmadki, kui osata vaadata.