Kevad... südames

Olles kuu aega viiruste küüsis, siis möödunud pühapäevaks, sai mul lihtsalt isu täis... igatsugu haiguslikest mõtetest ja haigeks olemisest. Lihtsalt juba laupäeval otsustasin teha suurpuhastust kodus ja koos sellega ühtlasi välja visata peast igatsugu mure- ja haigusmõtted. Riietehull nagu ma olen olnud, sain kokku 3 suurt kotitäit riideid, nii uusi kui vanemaid, mida ära anda, jagada uutele omanikele, kellele need ehk täna rõõmu teevad. Igatahes ruumi ja õhku uuele. Sümbolistlikult mõeldes, siis ruumi Kevadele ja ruumi Südames.

Vist ongi, kevad südames....

Pühapäeval ärkasin täis kevadetunnet ja uut hingamist... suurpuhastus kodus ja hinges toimis üllatavalt hästi...Nii hästi, et brunchi sai nauditud Pirksiga Pirita rannas Pärli lounges. Väga armas ja romantiline kohake, et nautida merelaineid. Kusjuures, eh nägin ka esimest suplejat, hea küll, talisuplejat, aga ikkagi. Mina, kes ma armastan creme brule’sid nautida ja testida, võin öelda, et Pärli creme brule ei ole ehe ja traditsiooniline, vaid palju rammusam ja rohelise tee kastmega ning mulle ei maitsenud üldse. Ikkagi on TOPis Vertigo, UpUp ja Madisson. Gloria ootab oma testimisjärjekorda. Ja Caesari salat seal on ka päris naljakas, kilu ja praemunaga.... aga koht ja vaade...super! Pärast seda sai endale kevadisi uusi hooaja riideid valitud ja mis teha, ruumi sai ju juurde, nii et garderoob täienes naturaalset värvi soni ja tumepunase jope võrra. Mis teha, minu selle kevade hitid on elegantsed sonid ja muidugi ülikõrged kontsad ja erksad värvid, nagu punane ja valge.
Ja siis.... kevad südames..... läksime Tallink Spasse sulistama ja saunatama. Mõnna oli... Nüüd seegi koht testitud. Sinna sobib väiksema seltskonnaga minna ja mõnusalt jutlemiseks on see koht perfekto. Saunad, eriti hamam, oli eriti hea lebomiseks ja heade mõtete mõlgutamiseks. Ühesõnaga super pühapäev, mis tähistas minu jaoks kevade algust, mitte küll looduses, aga südames küll.

Esmaspäevgi oli armas... Selline kultuurihõnguline, Art in America raames sai Sõpakas Pollock ära vaadatud. Uskumatult hea film, heade näitlejatega ning rääkis see ameerika kunstnikust Jackson Pollockist, kes joonistas või õigemini pritsis ja plätserdas pintsliga selliseid Picasso, Miro ja Kandinsky sarnaseid maale. Kõige lahedam oli minu arust nn tilgatehnikas tööd. Kusjuures filmiga meenus mu päris peaaegu esimene pikem töökoht pildiraamide ja mööblitööstuses, kus Itaaliast tellisime reprosid ja neid raamidesse panime ning kõik siis Eestist välja eksporditi. Siiani reprode kataloogid ehivad minu riiulit, eks selle töö kaudu sai ka veidi kunstnikest ja kunstivooludest aimu. Miskipärast on enamus andekaid loomeinimesi kiiksuga ses osas, et lisaks alkolembusele, pööravad nad aeg-ajalt ära, ju siis maailmavalu on nii suur, et ei suudeta end kohandada ja kunst on see, mille kaudu nad end ja oma tundeid ja sõnumeid väljendavad. Aga mulle meeldis, võib-olla ka, et kaaslane oli tore ja et veini ja jäätist sai ka libistada.
Lisaks sain uuesti impulsi, et ühel hetkel võtan värvid välja ja hakkan jälle ise ka joonistama.... Sedagi sai kooliajal palju tehtud, nii tushshiga, akvarelliga, guasshiga kui ka õlivärvidega. Ehk on tore ka nüüd joonistada ja oma loomeindu rahuldada. Kevad südames paneb tundma, et kui hästi tahta, on kõik võimalik, ainult hakka pihta....

Teisipäevgi oli täitsa huvitav... Sattusin osalema brittide üritusele ning kuulama välisminister Paeti rääkimas Kosovo konfliktist ja üldse välispolitikast tema silmade läbi ja ka Eesti vaatevinklist. Minu arvates on ta üks parimaid rääkijaid, isegi inglise keeles. Väga mahlakas sõnakasutus ja haarav jutt. Aga poliitika suurt huvilist minust paraku ikkagi ei tule.... küll aga olen oluliselt targem järgmine kord jutlema antud teemal, kui minu dotted line ülemus Euroopast, juhtumisi serblane, Eestit juhtub väisama, nüüd siis aprilli algul. Ka Schlössle hotell on nii hubane ja vanalinlikult ekslusiivne, et sobis hästi antud ürituse jaoks venue’na. Kusjuures, meenub, et just selles Stenhusi restoranis käisin viimati just oma serblasest ülemusega õhtustamas ja see restoran on minu toppide top. Igatahes oli tore jälle uute inimestega kohtuda ja mõtteid vahetada ning uusi ideid aretada. Selle päeva lõppu mahtus veel kodune saun ja minu nn firmamagustoidu tegemine ehk siis saiavormi tegemine. See tuleb just seepärast nii hea, et teen seda ema tehtud kringlist,banaanidest ja õuntest. Igakord on see erinevate nüanssidega, kuid alati keele allaviiv ka enda jaoks.

Kolmapäevagi mahtus creme brule nautimist ning uusi inimesi, uut infot ja tuliseid diskussioone tööalastel teemadel Uniqstay hotellis Kaval-Antsu pubis. Kah lahe koht pidudeks ja seminarideks. Ka catering on täitsa ok. Kevadeni jäi veel 1 päev.

Ja täna algas kevad.... mitte ainult südames vaid nüüd ka päriselt. Õnneks miinuskraadid ja lumesajud kevade uperpallidena ei ole minu kevad-südames-tunnet vähendanud, aga kindlasti on varsti rohkem päikest ja soojemaid kraade ka tulemas. Tänase õhtu ehk kevade tervitamine möödus järgmise filmiga... Teine Boleyini tüdruk (The other Boleyn girl), mis muidugi ei olnud kergete filmide killast, küll aga huvitav ajalooline suhetedraama. Mõtlema pani nii mõnegi koha peal... Kui lihtne oli ikka sel ajastul inimesi hukutada oma ambitsioonide ja võimuiha tõttu. Henry, Inglismaa kuningale oli aga kõik lubatud, räägin- ei räägi, hukkan- ei hukka, ise-tean-mis- teen... ühest õukonnadaamist isu täis, siis aga järgmine... Kuigi inimesena või mehena pigem, oli ta päris kütkestav,kuid Anne rikkus ise suhte temaga ja sai tasuks kalgi ja vihkava mehe oma kõrgete ambitsioonide pärast ja kaotas ka pea selle tõttu. Meeldis mulle noorema õe Mary karakter, selline vastand õele - tark ja kaunis ja malbe ja südamlik ja armastav ja kombekas. Kurjajuur muidugi oli hoopis piigade onu. Aga nagu ikka, patusel patu palk või et kuidas teed teisele, saad sama endale. Lihtne...

Ja homme on Suur Reede, vara küll see aasta, aga puhata ja mängida on ikkagi tore...eriti kui kevad südames.

Sulle ka, kevadet südamesse!