Meister ja Margarita ehk HÄÄDE FILMIDE NÄDAL

Võrratu sõnapaar, mis mind viimased paar nädalat on lummanud. Asi algas lihtsalt sellest, et sattusin suvalisse poodi, kus nägin 4 dvd Bulgakovi Meister ja Margarita. Kahjuks ei olnud ma seda näinud ega lugenud. Minu kooli ajal veel see kohustuslik kirjandus polnud, pigem lausa keelatud. Ja venelaste tehtud filmigi polnud tabanud. Aga terve nädalaga saime 10 jagu vaadatud. Kusjuures olen enam kui kindel et 10da klassi õpilane ei pruugi sest üldse aru saada tänases Eestis. Muidugi kõik oleneb lastetoast ja keskkonnast ja huvidest. Aga eluküpsus ikkagi kooliealisel napib, et nautida Bulgakovi täiel rinnal. Aga seda enam on seda tore ju uuesti kätte võtta aastaid hiljem.

Aga võrratu saaga! Ühest küljest nagu halenaljakas, kus nõukogude inimest välja naerdi tema ahnuse, rumaluse, saamahimu ja egoismi tõttu. Saatan ehk mustkunstnik Woland naeruvääristas patuseid seltsimehi täie rauaga. Tegelikult algas kõik sellest kui seltsimehed Berlioz ja Bezdomnõi diskuteerisid jumala ja saatana olemasolu üle, kuhu siis sõber Saatan vahele segas. Moskvas tekitas Saatan oma laheda kaaskonnaga segadust üksjagu, kõrvaldades neid, kes sisimas vaid mammona peal väljas, unustades igasuguse eneseväärikuse ja moraalsuse.

Saatani kaaskond, sh sm Korovjev vist ja must kõndiv ja ümberkehastuv kass Peemot olid ka väga lahedad tegelased. Tegelikult mulle väga meeldis see kogu kamp. Saatan? Et miks? Lihtsalt sellepärast, et tegelikult Saatan näitab meile seda, et meis kõigis on olemas varjupool. Tema näitas seda inimestele kenasti kätte. Ja ka meile muideks. Ja oma varjupoolega tuleb tegeleda, sest muidu tegeletakse Sinuga ise universumi poolt. Iga pahategu saab kolmekordselt ju karistatud enivei. Universumis, nagu ka Saatanile, on ju kõigi mõtted ja teod näha ja kuulda. Inimene koosnebki alati plussist ja miinusest, lihtsalt üks prevaleerib. Tegelikult Saatan on sõber „puhtale” ja „valgele” inimesele, nagu Meister ja Margarita. Nende kahe armastuslugu on ka ilus. Üks ilusamaid. Muidugi kurbus ja armastatu kaotus võib viia äärmuseni ja olles Nõid, ei suutnud ka Margarita Meistri hukutajal rahus olla, vaid lihtsalt laamendas puhtast vihast tolle korteri segi. Naiste emotsioonidel on suur jõud.... ka tavamaailmas. Saatana balli perenaisena sai ta igati hakkama, missiis et verepisarad tilkusid krooni all ja metallkingadest. Läbides Saatana testi ehk olles vagur peoperenaine ja tervitades sajandite patuseid ja võllaroogasid ilma suuremate emotsioonideta, sai Margarita soovida midagi tänutäheks. Nii ta saigi Meistri tagasi.

Lisaks jooksis kõrvallugu Jeesusest ja Pontius Pilatusest, mis andis ka ajalooliselt aimu piibliteemadest ja teatud tegelastest. Aga seda ma siin lahti ei kirjuta. Igatahes väärt klassika, lausa kullafond. Nüüd ootab mind raamat ja kommentaarid raamatule. Küllap saan veel lugeda seda, mida filmis tähele ei pannud.
Igatahes üks igati HÄÄ FILM... lausa aastate top1.

PS- mõelgi kui kuradi sõna suhu võtate....ta kuuleb küll :-) ja vähe sellest, tegutseb ka, kui saadad teda kuhugi :-)

Üldse eelmine nädal oli HÄÄ FILMINÄDAL, lisaks jõudsin kinos vaadata Lepitust ja PS Ma armastan Sind. Mõlemad olid tõsised ja nutulised armastuselood. Lepitus neist muidugi igati sügavam ja melanhoolsem. Viimases jäi kõlama mõte, et mis siis et oled 13 ja alles arulage, kuid tehtud teod võivad rikkuda teiste saatuse igaveseks ja selle teo hinda maksad elu lõpuni. Arvatavasti oleks ka süüdlane lepitust saanud, kui ta oleks kohe andeks palunud, kuid..... Vaadake ise.... Eksida on inimlik, aga... siis leidkem ka julgust ausad olla ja oma vigu tunnistada. Ja eksimused on elu suurimad õppetunnid, aga kui neist ei õpi, tulevad veelgi karmimad õppetunnid.

PS. Ma armastan sind on teistpidi kurb, see algas kohe ühe armastatu surmaga ning enamasti käsitleb, kuidas leinast üle saada ja eluga edasi minna. Väga ilus ja sügav samuti. Samas see film oli nii positiivne ja armas. Ka muusika, nt James Blunt. Ka see Snapsi mäng. Ja see iirlase aktsent, see oli jumalik. Aga kokkuvõttes need mehe kirjad ja üllatused viisid peategelase kiiremini uude lehekülge elus keerama. Surm sümboolses mõtteski tähendab Uue algust. Filmis sai Hollist suisa Uus inimene, Surm võib teha imesid, missiis et sellise valu ja kalli hinnaga. Aga vahel nii ongi, et su kõrvalt võetakse ära kõige kalleim asi või hing siis, kui sa sellest sõltud, liigselt klammerdunud oled või hoopiski teises äärmuses, liiga enesest mõistetavalt ja hoolimatult suhtud.

Ahjaa, veel vaatasin Phoenix ja Griffin, seda filmi soovitan neile, kel pereliikmed või ise vähiga kokku puutunud on. Kah väga sügav ja eluline ja valus. Seega ärgem raisakem hetki, elagem kohe, siin ja praegu...ning teeme kohe teoks unistused, mitte siis kui jäänud on vaid loetud päevad. Selline mõte jäi kõlama sellest filmist.

Oli üks tõesti HÄÄDE FILMIDE NÄDAL.