Sunday, December 30, 2007

Mon beau sapin ehk selle aasta parim Jõulukas

Mon beau sapin
Roi des forêts

Que j’aime ta verdure!
Quand, par l’hiver
Bois et guerets
Sont dépouillés
De leurs attraits
.....


Seda laulu, eesti keeles tuntud kui Oh Kuusepuu, laulsin eile selle aasta viimasel jõulupeokesel, tagant järgi küll, kuid see pole oluline, et hiljem....Oluline on inimesed, kellega seda veedad. Võiks neid lausa nimetada Perekonnaks, missiis et mitte päris, aga vahel on mõni teine rohkem su Pere, kui oma bioloogiline pere. Sellepärast, et selles ruumis või ringis, kui me koos oleme, on nii palju soojust, südamlikkust ja armastust, et jagub kõigile....

Kuusepuu, nagu üks õige metsade kuningas nagu ka laulus (Roi des forêts), ulatus lakke, elektriküünalaid ei olnud, vaid ikka need õiged elavad küünlad.... kogu Kodu seal kaugel linnast väljas Kuusalu kandis, Lahemaa rahvuspargis ja Andineeme lähedal oli väga kaunis, sest uuenduskuur oli valmis: uus mööbel ja uued tapeedid ja põrandad andsid kogu talule uue hingamise.

Kui kaminas oli tuli ja köögis praksus pliidi all tuli, oli võrratu tunne.... aga tegelikult teevad sellise tunde ikka inimesed, kes sellise kodu loonud. Paljudes kodudes on väga raske hingata ja väsimus tuleb peale ning energeetilises mõttes vahel lausa ahistav ja põgenema ajav....lihtsalt osad inimesed ongi sellised võltsid, hirmunud või kahtlevad või halavad või lihtsalt eluraskuste all kibestunud ja kalestunud. Ja selliste inimeste kodudki on rõsked, sünged ja külmad... Kurb... aga seda on nii lihtne tajuda, kus on hea ja kus pole. Seal oli hea....
Tegime süüa, mõnusat kodust toitu, glögitasime, nautisime Narnia filmi ja siis kõige tagatipuks pärast 10 otsustasime (see oli tegelikult ka alguses plaanis), et lähme jalutama mere äärde, missiis et õues tormas ja mega tuul oli ja elekter vilkus. Jah, selle asemel, et lebada teleka ees ja mõmiseda, me võtsime njuufa, kes oli õnnest nõrkemas, ja jalutasime kottpimedas randa, et hingata selle aasta viimast ehtsa mere õhku, imetleda looduse stiihiat, saata vahustesse lainetesse oma uue aasta soovid ja tunda end hästi.... Üks meist oli lausa liiva peal pikali silmad tähetede poole....

Ahjaa, päkapikk käis meil ka külas, sest kuuse alla oli mõned kingid end peitnud...Mina see aasta lunastasin oma pakid prantsuskeelse laulu Kuusepuuga (Mon beau sapin) ja salmiga... ise olin rahul, sest sügisesest eraõpetajaga õppimisest on ikka kasu ka olnud. Naljakas on see, kui palusin õpetajalt salme otsida, siis tuli välja, et Prantsusmaal või Belgias lapsed ei peagi luuletusi lugema, pakid on lihtsalt kuuse all... Seega minu õpetaja õpetaja luuletas talle ise jõulusalmid kokku, et mulle õpetada..... Kusjuures melanhoolsed, keerulised ja mitteriimuvad, on need prantslaste luuleread.
Seda enam oli hea, et õhtu käigus sai ka suusareis paika pandud. Sellise gängiga nagu meil, võib igale poole minna.

Aasta lõpuni on jäänud loetud tunnid... ning veidi on veel aega tagasi vaadata.... jätta sinna aastasse midagi /kedagi maha ja kedagi/ midagi olulist kaasa võtta... Et nautida olemasolevaid hetki täna. Näiteks kõhutantsu trennis või kinos My Blueberry Nights’il, kus Norah Jones, mu lemmik, mängimas.

Täna avades Osho suvalisel kohal, vupsas miskipärast ette tema mõttetera sõprusest, mis mulle eriti meeldis.
„ Kõigepealt mediteeri. Ole õnnelik. Siis tuleb palju armastust iseenesest sinu juurde. Siis on ilus teistega koos olla ja ilus olla ka üksinda. Siis on su elu palju lihtsam. Sa ei sõltu enam teistest ja ei tee teist endast sõltuvaks. Siis on sõprus ja sõbralikkus ilma, et oleks „sidemeid”.
Sa armastad teisi, aga enam ei abiellu. Inimesed ei abiellu armastusest, vaid hirmust.
Sul on sõpru ja niikaua kui teie suhe on ilus, jagad sa seda nendega. Kuid kui sa tunned, et on aeg jumalaga jätta, kuna teie mõlema teed lähevad nüüd edasi erinevas suunas, ütled sa teisele „ela hästi” ja oled tänulik kõige selle eest, mida teine sulle andnud on, kogu rõõmu ja ilusate hetkede eest, mida te koos jaganud olete ja lahkud ilma mure ja valuta”


Mon beau sapin
Roi des forêts
Tu gardes ta parure.
Toi que Noël
Planta chez nous
Au saint anniversaire!

2 comments:

Anonymous said...

Sellel blogipostitusel on meeldiv omadus tekitada sisse ääretult soe ja mõnus tunne. Väga hästi serveeritud!

Anonymous said...

Aitäh Siim, su komm annab vaid jõudu juurde emotsioone kirjasõnasse valada.... Head lõppu!