Vana Kala või Muinasjutt Kuldkalakesest???

Sarnane pealkiri MSNis ühel mu armsal tuttaval Vanal Kalal inspireeris mind jälle kirjutama Kaladest seekord siis Kuldkalakesest ja Vanadest Kaladest. No see teema on jätkuvalt hingelähedane ja miks ka mitte....Järjekordne Vanade Kalade üritus, kelledel enamasti hinged noored, sai jälle toimunuks. Seekord siis munade värvimise aegu. Võiks ju natuke kultuuri ampsata ja ühe korraliku peo ka maha panna. Seda enam, et niikuinii sai traditsiooniliselt mune koksida ja pashat teha. Seekord tegime seda sõbranna juures.... Ehehe...Koos mökerdasime ja muidugi, tuli super hea ja rammus ka....Pasha kõrvale vaatasime üht eesti videot Tättelt, üht suht vana.... „Ristumine peateega ehk muinasjutt Kuldkalakesest”.... Üsna vana Linnateatri tükk, mis ka filmiks vorbiti, nagu ka „Meeletu”. Üle pika aja oli Ristumist Pea(Raha)teega hea vaadata....Andrus Vaarik Osvaldina soovis Kuldkalakeselt õnne .... ehk ikkagi palju raha. Kas siis raha toob õnne ja armastuse? No peaaegu Osvaldi unistus täitus, koos rahaga ilmus ka kena näitsik ajakirja kaanelt... Laura...aga koos Rolandiga. Osvald ei tahtnud raha, tahtis Laurat ja pakkus Rolandile naise eest miljardi USDi, oli vist. See oli film või ka teater RAHAST ja pigem sellest, mida RAHA inimestega teeb... Raha nimel on mõned valmis kõike tegema... Filmis noored hüppasid jänkudena ja käisid kurena ühel jalal, et olla vanamehele meele järele. RAHA paneb unustama väärikuse. Roland oli valmis raha nimel loobuma oma eluarmastusest ja isegi mitte teda tundma. Laura, kuuldes võimalusest saada Osvaldiga koos miljardäriks on valmis isegi paari dollari pärast stseeni tegema, kui päris Osvaldilt, kui palju ta neljast miljardist ära on kulutanud ja isegi tapma. Lauras ilmnes veelgi suurem hullus Raha järgi, mõeldes välja skeeme, kuidas Osvaldist lahti saada... Raha võtab mõistuse ja südame..... Muidugi ilmus ka Kuldkalake välja, paraku mafiosnikuna ja tahtis oma raha tagasi...

Kokkuvõttes, kas oli see seik unenägu või mitte, jäägu vaatajate otsustada, sest film algas ja lõppes ühtemoodi noorte pöidlaküüdiga seiklemisest, kus nad on koos ja õnnelikud selle vähesega, mis neil on. Mäletan, et teatris tuli sisu paremini välja, kui filmis... Arko Okki rezhissööridebüüt oli teatrimõjuga, aga sellegi poolest õpetlik...Pole ma mingi filmikriitikm vaid sõnumite lugeja ridade vahelt. Aeg-ajalt võiksime me kõik mõelda, mis RAHA meiega ja meid ümbritsevatega teeb... Oma endagi lähedaste seas paraku näen ja olen näinud, mis RAHA teeb ja sellest sõltuvusest välja tulla on sama raske kui loobuda kohvist või suitsust. Õnnestub vaid neil, kel ikka mingi „laks” ära käinud ja „nägemine” tagasi... Minu jaoks on need inimesed, kes rahasse klammerdunud äärmuslikult, paratamatult PIMEDAD. Raha on vaid ju vahend, et elu nautida, olla vaba oma tegemistes.... Mnjah, lõputu teema...

Usun oma Kuldkalakesse, sellisesse kujutletavasse, kes soove täidab... aga sellegipoolest ma tean, et need on kõik täidetavad soovid minu enda poolt, kui mul on piisavalt usku ja tahtmist.... Lahendamatuid asju pole...

Aga Pärnusse jõudsin mina siis, kui üks seltskond veeretas Perona Bowlingus mune ja teine seltskond ajas korvpalli turniiril väheke suuremat muna taga ja ikka võidu peale.... Võidab sport ja hea tuju.... Sain osa siis JCI korvpalliturniirist, mille minu kunagine kodukoda Rapla võitis Tallinna ees, kuhu ma praegu kuulun, seda küll, et mitte enam kaua... On aeg muutusteks ja inimesed muutuvad ajas, 10 aastat ühes organisatsioonis on pikk aeg ja paratamatult on vaja verevahetust ja nii ma siis Pariisis, oma spontaansete unistuste linnas, tundsin mingit „clicki” ja käis ära laks, et tuleb liikuda.... veel teise koja suunas, ehk on mul anda noortele midagi ja samas ka saada.... Ja mis teha, mulle meeldib teha tõsiseid asju läbi huumoriprisma.... Seda enam, et kui tööpäevad rassid niikuinii, siis vabal ajal hing ihkab nalja ja naeru ja stressivaba suhtlemist, ja miks mitte siis teha seda seal, kus on see hingus ja soojus olemas....
Eh, lõpuks jõudsin teise seltkonnaga ühineda Madjarite juures...

Ja sealt juba läksime teatrisse Kokkolat vaatama.... Sellist teatrit pole ma kunagi näinud, kus oli nii palju roppusi... Aga pole midagi imestada, tõetruu pilt Põhja-Soomest, kus alkoholism võtnud võimust kõikides eludes.... Ega Eesti väga Lõuna-Eesti küladega või Kirde-Eestiga erine. Kui teenust pakub nn bussivedu Piano koos nn ärimehe Sepo Seemaniga, mis ühtlasi korjab joodikuid üles ning teeb ka maoloputusi...Turgu jagus.. EH, Andrus Vaarik mängis naise rolli, olles kiindunud haiglaslikult oma venda nii, et pidi simuleerima oma matuseid ja end hülgeks maskeerinuna...Sürr.... Või puudega, ratastoolis daam, kes sundis meest praktiseerima nukkudega elamist, et teada saada, kas mees sobib ikka tema lapse isaks... Või siis Kleer Maibaum meheliku lesbinaisena... Igatahes kirjeldamaks seda olustikku ... masendav, tragikoomiline, kohati naljakas, jube, absurdne, uskumatu, äärmuslik, tõene... Kas ikka on In Vino Veritas??? Alko mõjul jah, nii mõnigi on valmis suu lahti tegema, ja kaine peaga vait kui sukk....aga kui Vino armastus sõltuvuseks saab nagu ka Raha armastus? Sama seis, et mõistust ja südant ei kuuida ning ollakse PIMEDAD.... ja sellise sõltuvuse peale võib ka eluküünal kergemini kustutada... Pärnu teatri poolt mega hästi tehtud ja mängitud etendus, ei imesta, miks soomlased seda siin vaatamas käivad...

Eh, ja traditsiooniline Vanade Kalade paraad Kuursaali, seekord siis ansambli Sun’i ja Tanel Padariga... Kui juba ei-tea-mitmes meetrine tequila ring lauda tuli, siis mul ja teisel Vanal Kalal, sai istumisest isu täis, rääkida niikuinii ei kuulnud, tormasime tantsuplatsile nagu noored hirved ja panime seal Sun’iga rokkimist kuniks neid oli... Ei mäleta üle tüki aja, millal nii end välja elada sai.... Ja nii kuni publ kinni pandi.... Sest ka diskens lood olid vägagi tantsitavad... Igatahes koos 18 aastastega...nojah...mõned kõlbanuks ka oma lapseks... Igatahes end tühjaks tantsida oli nii nii nii hea...ja isegi peolaua juures üleval sai veel edasi rokkida... Eh, kui meie T-ga olime juba lõpufaasis, siis ärkasid ka ülejäänud Vanad Kalad, nagu ikka:algul ei saa minema ja pärast ei saa pidama...Aga mina ei saanud nii head muusikat raisku lasta. Okei, pärast jalad olid suht liikumiskõlbmatud.... Ja Valgre põlve peal sai ka veel enne teeleminekut jalga puhatud.... Ja üks naljakas seik jäi peo lõpust meelde.... Kogu meie Kalade seltskond juurdles ühe tüübi üle, et kas on tüdruk või poiss.... Kas meeshormoonidega piiga või naishormoonidega poiss....ja jälgides, kuidas teda piigad piirasid, tundus nagu poiss, aga ilma teatud kehaosadeta.... igatahes vaidlus tekkis ja arvamused jagunesid pooleks.... Oleks vist pidanud ise katsuma minema.... Igatahes maailm on nagu on... Ja selliseid pilte nüüdsel ajal küll.... Mis teha, kui hing valesse kehasse sünnib või mõni muu kiikse inimese segi pöörab... mina jään neutraali ja erapooletuks vaatlejaks... Issanda loomaaed on kirju ja las olla....Muidu ongi igav.... Aga mulle meeldib olla 100% Naine ja ei unista küll kunagi Mehe nahas olla ja missiis, et sünnitamine on raske ja muud naiselikud meestele mitteomased kiiksud naiseks-olemisega kaasas käivad....

Reedel oli räigelt nädalalõpu naeru isu ja läksime kinno... Valisime Wild Hogs ehk metsikud tsiklivennad või pigem Metsikud Kuldid.... No ma pole tõepoolest niimoodi hirnunud, kõht kõveras ja vahel lausa kilgates.... No need 4 meest, nn pühapäeava tsiklivennad olid nii elulised oma igapäeva hirmude ja muredega, samas olid nad vingemad vennad kui need nn tõelised baikerid.... Aga need tüpaazhid neil neljal olid nagu elust endast: Rich man Woody, kes pealtnäha rikkur ja iganaise unistus, kuid tegelikult õnnetu ja lahutamas ja laostunud (Travolta), Torumees ja kodus istuv Isa ja naisetuhvlialune Bobby (Martin Lawrence), Family man ja pullipatsutajast ääreliinna hambaarst Doug (Tim Allen) ja programmeerijast Geek ja homolike kalduvustega ja recycler, kes sitagi kilekotti pani, Dudley... No nalja nabani.... Eriti kui nad kogemata õhku lasid baikerite kõrtsi ja sellest supist välja üritada püüdsid... ahjaa, see kotkas kõrbes oli ka hea seik, kui meestel bens otsas ja nad mäest üles oma motikaid vedasid.... Homost politseiniku otsa sattumine oli ka päris hea.... Ja see progejast veidrik Dudley, see oli nagu Elton John...lisaks oli tüüp hädas naistega, ei julgenud nendega suhelda....noh see vist progejate kutsehaigus, et online on kõvad mehed, aga kui real-woman silme ees, siis nagu jutt lühike.... Ehehhe.... see minu niisama naljaga pooleks meelevaldne hinnang. Aga see nende idee minna reisile ei-tea-kuhu ilma mobside ja plaanideta, on ju tänuväärt mõte... tulla korraks raamist välja ja teha seda mida hing ihkab....Panna end proovile...ujuda või siis mitte.... ja tulla tagasi UUE INIMESENA.

Jah, teemad kukksid seekord suht ühte auku: Kuldkalakesed, Raha, Sõltuvused, Uued tuuled ja Rutiinivaba Elu.... Aga vahel on vaja ka neist rääkida, need ju suht olulised meile kõigile .....