Kaevul..."Naine nagu Naine"...

Käisin täna Kaevul.....just tulin ja pegasus tuli peale, et oma mõtteid antud etenduse üle heietada.....
Olin oodanud võimalust Kaevule minna juba ammu, iga kord olin jäänud rongist maha ja ometigi ühel päeval kolleeg kilkas, et lisaetendused augusti lõpul....ja ka piletid õnnestus seekord imelihtsalt läbi neti saada....Hea küll, reaktsioone siiski tekkis, nagu Tätte puhul ikka.... Olen kõik tema lavastused ära vaadanud ja nõus kordi mitmeid veel vaatama, sest ka ise ajas ju muutun ja igakord leiab mõne uue killu või elutarkuse.... Eks ootused olid seegi kord kõrged....sest Tätte on juba kaubamärk ja kõik tulevad otsima ridade vahelt.....

Usun, et see tund aega tagasi lõppenud etendus räägib mulle veel mõnda aega ja võib-olla vajab veel seedimist, nagu Tätte asjad ikka..... Aga Vesi ja Kaev......Inimene vajab vett ja ilma ei saa......Kust ja kuidas ta seda kätte saab, pole oluline. Siin oli selleks ühenduskohaks Kaev....sügavmõtteline kas pole....Kaevust saab ammutada nii mõndagi.... oleneb mis Kaev kellegi jaoks on.... Minu jaoks on Kaevus ka peale Vee veel midagi muud, midagi sellist, millele nime raske anda, kuid ilma milleta inimene ei saa... on see siis Hingetoit või Hingeline Tasakaal.... Need Kaks Seal Kaevu juures olid nälgas täiega ja vaidlesid oma vahel ja süüdistasid üksteist jne..... Esimene osa etendusest näitas täiega, kuidas Kaks Meesvaimu (Aksel ja Robi) ainult Veest rääkisid, unistasid.... aga Päike aurutas enamasti Vee ära....ja mega nõrkus tuli peale, isegi Surmahirm.

Ja siis tuli Naine....kes, oh üllatust, tuli ja ütles otse, et tahab paljuneda ja et Tema nüüd teeb valiku, kes saab viimase tilga vett, et nõrkusest üle saada ja Tema omaks saada. Naise arutelu oli just nii Naiselik ja samas nii karmilt otsekohene.... Mulle selline otsekohesus meeldib.... milleks keerutada ja tiirelda asja ümber nagu Kass ümber palava pudru.... Life is too short for that crap.....or Life is not a rehearsal, one cannot repeat and repeat endlessly....

Igatahes pärast Naisega kohtumist (mida meile ei näidatud), ei olnud need Kaks Meeshinge küll enam endised. Ka jutt, mida suust tuli, oli teine..... Kuid selle tulemuseni viis jällegi Naine, kelle kohta nad ütlesid "naine nagu naine".... Iseendid nad igatahes leidsid ja Maailma hakkasid ka nägema teisiti, ikka Naise pärast.....vaadates enda sisse, otsides vastuseid oma Eluloole, et edasi Hingata....
Naine ei jäänud nendega, läks ära, olles öelnud, et Kaevule saab jääda see, kel julgust..... Ehk siit bottomline kogu tükile: tänapäeva inimestel ei ole aega tegeleda Hinge toitmisega ja enda sisse vaatamisega, et saada aru, mida teha, et Hing oleks rahul ja Elu nauditav....või et "Elu ongi selline, vigadega" nagu Robi ütles....

Etendust tegid rõõmsaks väikesed sürrid introd, nagu pikajuukseline prillidega metal mees, kes kidraga ringi jalutas, õhupalli taevasse laskis, vett kaevust võttis ja siis selle endale ses karges õhtus kaela kallas, justnagu kaevust Viimase Vee ära võttes. Või siis hoopiski Läti turistid vanalinna vaatamas, justnagu kogemata meie etendusele sattudes ja ohtralt lätikeelset pläma ajasid ja pilte plõksutasid.....

Siinkohal Lavastaja Indrek Sammuli mõtteid:

"Üks tegelane ütleb, et peab olema julgust kaevust eemale minna ja teine, et peab olema julgust kaevu juurde jääda. Kumb on õige, kumb vale?
Päevast päeva tegeleme me teiste muutmisega ja leiame teistes neid põhjuseid, miks meil hästi ei lähe. Aga äkki on põhjused meis endis ja kui sinna juurde kuuluvad veel väikesed ebaõnnestumised töös, kibestumised eraelus, endale ja teistele andestamata jätmised...võivad usk ja armastus väga kergesti kaduma minna ja jääb ainult lootus - äkki läheb kunagi paremaks või tuleb parem töö või kohtud kellegagi.
Ühel hetkel aga seisad kuivanud suu ja hingega. Tätte on füüsiliselt võimendanud kuivanud hinge või vaimu seisundit. Laval on materiaalse kuju saanud hinged. "

Igatahes rohkem siia oma heietusi ei avalda, sest las Kaev nüüd laagerdub minu sees mõnda aega omasoodu...

Ahjaa, pidin jälle oma sõnu sööma, lubadus hommikut Eestimaa pinnalt vastu võtta, ei täitunud...sest enamuse ajast veetsin lennujaamades, kus sattusin olukorda, kus lennuk oli oversold ning tuli hommikuse lennuga tulla, samas Münchenist Frankfurti saime õhtul, Frankfurdist hommikul Amsterdami ja alles sealt Tallinna, seda ka peaaegu 2 tunnise hilinemisega....ometi miinus ei tule plussita.... kõik kompenseeriti ja anti valuraha ka peale... Lisaks selles olukorras saime tuttavaks jälle uute inimestega, sest probleemsetes olukordades ikka inimesed teevad koostööd ja hoiavad kokku....Igati korralik õppetund ka lennunduse alaselt.... Seega loen Müncheni reisi edukalt lõppenuks. Väsimust küll aga magan veel välja mõnda aega....aga see on kõige muu juures väike asi...ega siis Elu maha ei saa magada...

Väike Bailey's enne magamaminekut ja Bläcky Segased lood ja Ingel sobivad hästi seda blogi lõpetama...